reede, 5. märts 2010

Mõtteidu

Viimasele Bianka postitusele "Kuidas saada õnnelikuks?" tahaksin omalt poolt lisada ühe mõtteidu. Tähtis pole niivõrd see, kuidas õnnelikuks saada, vaid tähtis on see
KUIDAS OLLA ÕNNELIK

See õnnelikuks saamine on tegelikult vist ikka võrdlev seisund. Kas siis enda olekutega stiilis "oi kui õnnetu ma olin/olen versus oi kui õnnelik ma olin/olen "
Või võrdlev teistega: temaga juhtus nii, oi, nüüd on ta õnnetu /õnnelik.

Ei mäleta kellelt, aga ilmselt noorpõlve mõtteterade märkmikust pärineb selline salmike:
Mis ühele kuu,
see teisele päike.
Mis ühele suur,
see teisele väike.

Nii vist selle võrdlusega on.

Kunagi, kui olin 17, kirjutasin sellised read
"Olen õnnelik õnne üle!"

Hiljem, vanemana, nimetasin seda tunnet "ingli puudutus või ingli tiivalöök"
Argipäevas võib selline seisund tähelepanuta jääda, aga ometi on ta kusagil alati valmis. Kas ilusas ilmas, sõprade heades soovides, lapse ja lapselapse silmades ja tuhandes tuhandes pisiasjas.

Ühes oma delfi blogis püüdsin filosofeerida õnne olemuse üle ja sattusin kohe mädale maale.
Nüüd olen jõudnud järeldusele, et minu jaoks on õnn seisund. Viiv, hetk...

Ja õnne vastandsõna ei ole õnnetus. Minu jaoks on õnnetus olukord. Ka õnnelik inimene võib olla õnnetu olukorra pärast õnnetu.

Oi kui imelik jutt sai, aga need on minu mõtted. Täna.

8 kommentaari:

Udo ütles ...

Kui see peaks imelik jutt olema. Siis olen mina ka imelik. Täpselt nõnda, seisundina, tajun mina ka õnne.

Eve Piibeleht ütles ...

Sama siin. Kui ma meenutan õnnetunnet viimastest aastatest, on see seotud just mingite kauniste hetkedega, kus ma olen end tundnud meeletult õnnelikuna

Bianka ütles ...

Tegelikult ei läinud mu jutt pealkirjaga üldse kokku. Rääkisin rohkem sellest, kuidas õnnelikuks ei saa. Tuli meelde üks vana salmike, et õnn on metsakaja sarnane, ta vastab, kuid jääb alati kättesaamatuks. Kogu elu me muudkui otsime ja ootame teda, aga tegelikult on vaid mõni üksik hetk elu jooksul, kui tundsid, et oled ta kätte saanud. Ja siis oli ta varsti jälle haihtunud.

Võib-olla oleks õigem keskenduda rõõmule. Otsida seda suurtest ja väiksetset asjadest. Seda õnnestuks ehk pisut sagedamini tabada.

Emmeliina ütles ...

Bianka, mõtlesin eile öösel täpselt niisamuti st. mõtlesin õnnest ja rõõmust. Nii et sinu jutu pealkiri pani selle kõik minus liikuma. Kuna oled meil teatud tuntud optimist ja muidu rõõmurull, siis ei saanud sa kuidagi panna jutu pealkirjaks kuidas õnnelikuks mitte saada. See poleks sinu loomuga teps mitte sobinud.

Lp. V-August
Need, just need ongi blogimise võlud ja valud. Küll sarnane sarnase ära tunneb

Thela-ka minul on see tundmisrõõm alles ja ma üldiselt ei lase seda rikkuda. Kuigi on juhtunud, et mõne tegelase tegu kohe oskab eriliselt hinge s...uda (nagu me noorpõlves ütlesime)

päevalill ütles ...

Ja on inimesi,kes ongi kurvameelsed ja õnnetud,enda arvates.Nad lausa kardavad õnnelikud olla.Muidugi ka võrdlusmoment-tihti võrreldakse endid nendega,kel kasvõi näiliselt pole muresid.Ja siis ei suudeta seda õnnelikku seisundit tabadagi.Ah-jaa,endast peab ikka alustama.Õnne ja rõõmu eristamine polegi alati nii selge.Arvaksin,et rõõmu puhul väljendan seda häälekalt ja naerukalt,õnnelikuna aga astun kergelt peentel kontsadel mööda pilvi,äraolev nägu peas!
Vat on teema,igaühel mingi mõtteke.
Tegelikult tahan Sind,Emmeliina,tervitada ja märku anda,et puhkepäevad saabusid ja loen Sind.Tasakaalu Sulle.

Emmeliina ütles ...

Päevalill - aitäh ilusate tabavate võrdluste eest. See pilvepiiril hõljumine on mullegi tuttav tunne. Eelkõige tuleb minuni rõõm just pisiasjade ja pisiheaduste kaudu.
Täna ju selline meie aja tähtis päev.
Olid ajad...

tegelinski ütles ...

Õnnelik ja õnnetu... aga on igasuguseid muid seisundeid, ja need meeldivad mulle hoopis vähem (näiteks kui olen tige, või segaduses, või lihtsalt laisk)... aga nad istuvad mul sagedamini kukil kui õnnelik või õnnetu olemine.
Loomulikult olen mõnikord õnnelik ja mõnikord õnnetu, aga on nagu on, ma ju tean, et miski pole igavene, kõik läheb mõõda :)
...
Ja õnnetuke võib olla õnnelik ise sellest aru saamata :)
Kõik on tegelikult mõtlemises...

Emmeliina ütles ...

jah, tegelinski, eks need suure õnne tükid jäävadki rohkem noorusmaile :(((( ja sellepärast on vähemalt minu vanuses õnnetusi kerge (m) stoiliselt taluda.

Kõik läheb mööda