reede, 12. veebruar 2010
12.veebruar 1987
Laul sügavast düünist
veel on männilatvades
väikeste poiste pesad
öödes päevades lõtvades
tuulevarjus on isad
emad lendavad salaja
mändide kohale
ema on pisaravalaja
noorele kehale
poeg näeb kauguses laevu
laev ikka pähklikoor
männina maase kaevu
kuni veel oled noor
talviti põimiti püünist
võrku jäid sinagi
laulu sügavast düünist
kuulete kunagi
männina kooldu kiiva
siis sa jääd elama
tuules tuiskavat liiva
kella pean valama
emadeparv sai hukka
mis sai pojast ja isast
raiuti metsatukka
ja nad kukkusid pesast
ärge uskuge hulle
nende rabedas vihas
taevas tiirutab kulle
kisendav vaikus kehas
/Jüri ÜDI 1971/
Palju õnne, Poeg 3!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Ilus luuletus on...
jah
Postita kommentaar