Enne
Öösel, kolme paiku Rasmuse soojas autos, kauni džässi saatel autos koju saabudes/ maabudes mõtlesin:
on inimesi, kes kiirelt hõljuvad ühelt oksalt teisele, aga mina see linnuke pole. Nu linnud ilmselt ei hõlju.
Täna, tududes kaks und, otsustasin õhtu omaette veeta. Lülitasin sisse teleka, helistasin Kalamaja Brannele, kel polnud minust nende päevade kaupa eriti midagi, sest kahjuks on ta päevade kaupa väsinud ja väsinud.
Mina ei ole. Loomulikult oli vaja poodi minna. Pühadebusside graafik ja nii edasi.
Pood. Paljud peavad mind veidi snoobiks, aga bussivahe st. 20 minuti jooksul ostsin kõike head ja paremat, mida jõuluõhtul igatsesin.
Grossilt grillpeekonit, õnneks oli saada, 3 raha
Grossilt peenikesi verivorste veidi üle ühe raha
Rukkipala
Või
ja siis loomulikult pühade õlut ja topka jagu pipraviina.
Imeline jõululaud. Ei saa aru, mis inimestel viga on, et kõik on nälgas. (ma ei pea silmas lastega peresid, kus majandamine nihkes jne.)
Pohlamoos oli endal ja pähklid ka ja mesi.
Telekas on ikka palju asju juhtunud.
Aga peegli ees vaatan enda jumet ning arutlen: ilus on ilus olla.
Nüüd süüvin jõuluöösse ning kindlasti tulebkolmas uni.
Et ikka jätkuks ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar