Kui täna Poeg kahele üksindust kurtsin, siis ta (telefonis ) vastas umbes niimoodi: sa oledki sarisuhtleja. Äää... kõlab nagu sarimõrvar. See oli ikka nuga selga (oleks öelnud reedel Tõnis Niinemets) Muide, kui sellest prominendist rääkida, siis olid tema tulevased vanemad, eriti Andres, meie kodus sagedased külalised. Lihtsalt, kant ja kool olid sellised.
Mis ma siis selle üksindusega peale hakkan?
vaatan ja sirvin vanu fotosid
loen ja sukeldun jälle sugupuude uurimisse ja teravdan silmi kirikuraamatutes
ooo, meine liebe Rosamunde Pilcher
ja Vera loomulikult
Õues on juba nädala aega piiksunud üks pisitraktor. Murukamarat on küntud ja Sabiina kadakas välja juuritud (pidigi teine mürgine olevat)
Meie keldrimehed olid ärevil ja ennast appi pakkudes rändasid konteinerisse ja lõkkesse just need asjad, mis ma uksest paremale tõstsin. Vasemad jäid alles. Noh, need ju ainult asjad.
Pojaga ja lapselapsega külastasin jäätmejaama (ausalt, esimest korda elus), sest varem oli selle koha nimi prügimägi.
Reede õhtu on hea, laupäeva saab veel kuidagi venitada, aga pühapäeva pärastlõuna vajaks sõpra. Eks ma siis teen teleka lahti.
2 kommentaari:
Ma ei ole kursis, seepärast tunnen huvi, et mis siis juhtus.
Helle, algas 24 korteriga maja renoveerimine. Olen siin pesitsenud 32 aastat ja kogunenud kolu järgi tundub, et pea terve elu. Tegelikult vähem kui pool. Mäletan Sinu suure majapidamise likvideerimist ja julgust kodu vahetada. Minul praegu see julgus puudub.
Postita kommentaar