Vihapostitus
Minu väga sale sõbranna paiskas üle emotsionaalse teema, et ma tundsin, et olengi tõeliselt paks. Tegelikult olengi. Paks?
nagu sõimusõna. Teemasse arendati veel mõned eriti saledad taimetoitlased, tema suguvõsa liikmed ja teemast sai tüli. Kui lähenda poliitilisest vaatenurgast, siis me sööme palju ja väga palju (vaesed söövad ka ja veel rohkem) Sõbranna arvas, et kuna tema lähikondlased on taimetoitlased, siis pole ja ilmselt polegi neil ülekaaluga probleeme.
Nüüd ma lähen kurvaks. Ülekaalukalt kurvaks. Mul mitu sõbrannat , tänane kaasa arvatu, õpetamaks, mida siis pean oma saja kiloga peale hakkama.
kas tohin üldse siin teie ilumaailma hulgas ringi liikuda?
ilmselt ei sobi ma tänavatele, parkidesse, randa?
Autosse ei mahu ja ühisbussis suure kaliibri pärast koos kottidega hõivaksin kahelise pingi. Kusjuures minu piitspeen, vanade aegade tuttav, kõigub püsti istmete vahel ja laseb ennast imetleda. Olen küll kortsus, aga vaadake kui hea ma välja näen (minu interpreteering)
Selline Kurb õhtu teemasse: kuigi sa ei taha enda näkku ilusüste teha lasta peaksid sa olema atraktiivselt vaadatav.
Tore, et sellest täna tead sain. Homme toimub koolis pildistamine. Eks ma siis kükitan.
11 kommentaari:
Minu sõbranna pillas juba kümmekond aastat tagasi elutõe, et meie eas peab naine aastas kilo juurde võtma, siis ei paista kortsud välja ;) Ja nii need kilod kogunevad, 100 g kuus pole ju mingit põhjust muretseda, mis sest, et kümne aastaga teeb see 12 kg ;)
Pildile mine ikka, su pildid on alati väärt ka teistele näitamist!
Kusjuures, kuulasin just üht aastakümnete tagust Vikerraadio saadet, seal kõlas üks ilus mõte: süda ja silmad ei vanane kunagi.
Ilusat päeva Sulle!
aitäh, Tegelinski, lugesin juba varahommikul, aga siis kiirustasin tööle piduriides pudinaid kiitma. Selle mõtte panen südamesse, aitäh veelkord!
Ma sõiman ka ennast aeg-ajalt paksuks. Ja siis leian mingi riidehilbu, millega näen täitsa talutav välja ja lepin endaga ära. Sinul on alati nii stiilsed ja sobivad riided, et ükskõik, kui palju sa ka ei kaaluks, ikka näed hea välja.
Aga peale minu enda ei tohi küll keegi mulle öelda, et paks olen. Siis saan pahaseks, mis see kellegi teise asi olema peaks. Ja ammugi ärgu tulgu mulle pähe määrima, mida või kuidas ma peaksin sööma. Hoopis teine asi on, kui sõbrannaga arutame, missugune dieet kui palju on aidanud või siis mitte.
Bianka, hea, Sinu kommentaaridest on alati rõõmu.
Tammun enda tekitatud nõiaringis: kõrgustesse tõusnud kehakaal ei anna võimalust liigestele liigset koormust anda ehk kõndida ja stressisöömine - joomine mässib sisse just õhtuti.
Liiga kõhn(lahja) inimene näeb mitukümmend aastat vanem välja. Ainult noor või noorem võib endale lubada ülisaledust. Muidugi on neid, kel on loomuldasa peenike kont ja piht, aga samas ka neid, kes on loomuldasa tugev või täidlane.Tee või tina, midagi ei muutu!
Nii olen mina oma sõbrannadega asjad selgeks rääkinud ja mõne(kümne!!)kilo pärast ei põe.
Mul oli üks kolleeg, kes selle esimese kaalujälgimise lainel võttis pool oma kehakaalust maha. Lapsed ütlesid, et endisest mõnusast õpsist sai tige vanamutt. Praeguseks on ta muidugi oma loomuliku kehakaalu taastanud.
Tore postitus!
Helle, kuidas sa küll oskad? Sinu võrratu emakeel teeb asja muidugi kaunimaks. Aitäh, et oled !
Üks kaalutarkus veel!
Head asja peabki palju olema ;)
Pai tegelinski, nii öeldi ka vanaemade kohta, et nad on headust täis :)
Liitun klubiga:)
Sellised ägedad kommnetaarid, isegi hr.Konn, annavad rahva hulgas kõndimise julgust.
Postita kommentaar