esmaspäev, 8. jaanuar 2018

Vaatan tagasi ja lähen edasi

Juuli
Ilmselt kõige levinum puhkusekuu. Mulle mitte niiväga.

Sündmuste tipuks loomulikult laulupidu. P3 P1 ehk lapselaps Johannese debüüt mudilaskoori lauljana.

Muud märksõnad: külm, vihm, ühesõnaga Eestimaa suvi. Lõpuks läks soojemaks ka.

Siiski sai halvimast parim võetud
Avatud talude päev
Võsu muusikapäevad (võrratu Andre Maaker ja tühi fotoka aku)

Kuidas üks kaheksane nii ruttu suureks saab?

August
Ja jõudiski kätte oodatud puhkus!
Esimest korda Hispaanias, kaks nädalat tõelist nautlemist- nii kuuma ilma, imehead toitu, mägesid ja Vahemerd. Gibraltarist siiani kirjutamata. Hoian peidus. Aga tean, et ei unune eal.


September
Uuenemine (töökoormuse vähenemine, aega iseenda jaoks, konstelletsioonid) -kohe näha, et puhanud inimene.

Oktoober
Toredad Eestimaa reisid Raplamaale keraamikat kaema ja kahe päevane Mulgimaa.

...

.....

November

Pakkumine teha rohkem tööd tuli kui välk selgest taevast. Eesti vanaduspensionärile kohaselt võtsin kohe vastu. Et ei tea, kas kunagi veel....Igapäevane töö uues kolis vapustas. Paralleele tõmbama ei hakka. Ütlen vaid üht, et pea kaks kuud enne jõuluaega kadus nigu niuhti.


Rootsi, Lillköping
Meid võõrustati suurepäraselt! 

Nagu alati, sai haigus mind kõige haavatavamal ajal kätte. Pole halba ilma heata. Sain tehtud kõik vajalikud analüüsid ja teadmise, et olen täiesti terve. Ju on viga peas - konstanteerisin.
Ja saabuski järjekordne sünnipäev. Poeg 2 ja 4 näitasid, et hoolisid. Tulemused olid suurte numbritega telefon ja suuuur monitor, suur klaviatuur ühendet uue läpakaga. ID kaart käib ka lupsti sisse. Moodu värk, siin ma nüüd toksin. 
Veel kingitusi: P 2 viis mind Rakvere Teatrisse Lendas üle käopesa vaatama. Mõjuv, leidsin peaosalises sarnasust oma kadund vennaga. Samasugune idealist, kommetelt veidi aferist ja õnnetu saatusega. 

Detsember
Tallinnas ootas mind uus kink: Kes kardab Virginia Wolfi? Arvan, et ma pole varem Linnateatris käinud. Vähemalt ei mäleta. See lavastus tekitas äratundmist. Kõik perekonnad on sarnased oma õnnelikuses ja õnnetud igaüks isemoodi. Päris suur suutäis minu isiklikku ego oli tuppa toodud. Mõtlemapanev.

Kumus näitus "Kurja lillede lapsed" eesti dekadentlik kunst. Muud kunsti ka. Jätkus kuueks tunniks.

Jõululaupäevane reis Viljandisse ja hakkaski lõpp paistma.

Ei tohi unustada muusikaelamust - Estonia Voicesit Paide kirikus ja meie oma kammerkoor Solaret Rakvere Gümnaasiumis. 

Pärast kolme aastat võin öelda, et parim aasta viimaste aastate  läbielatust-läbipõetust-läbimõeldust. Nagu oleks elurõõm mind uuesti kätte saanud. 
Küll mitte nii kiire jooksuga nagu kunagi varem, vaid mõtliktõtliku sammudega.
Olen tänulik.

Kommentaare ei ole: