Laupäev, 6. jaanuar 2018

Vaatan ja mõtlen

Aprill

Töö koolis ja lapselapsed. Tunnen kuidas hakkan väsima. Külm, liiga külm.
Miks peab 16.aprillil kandma neidsamu riideid, mis talvel?


Sellele vaatamata kujunes kahe rännunaise tee Järvamaale Esna külla ja Esna mõisa juurde nii mõjuvaks, et endselt blogisse kirjutamata. Üks kodune arvutiotsing viis teiseni ja lõpuks lugesin kirjeldamise asemel hoopiski Tõnu Õnnepalu blogi "Esna aeg" ja veel muudki.
Otsustasime suvel soojaga tagasi tulla, et üles otsida kadunud kabel. Mõtteks see jäigi...


Kuu sisaldas veel üht mõnusat käiku Kalamajja ja Lembit Saarsalut puupüsti täis Pelgulinna rahvamajas ning tomatisuppi Boheemis. Vajasin seda, et jõuda edasi.

Mai

Mariann sai tugiisiku ja kaheksa. Johannes sai ka, juba märtsis. Kaheksa.
Oli huvitav sünnipäevapidu. Robootikaga. Koos kõigi seitsme lapselapsega.


Märksõnaks  tõuks, ehk tõukeratas, millest sai meile kahele suur abiline.





 Kuidagi lootustandvamaks on läinud. Kõrvad tahavad ja tabavad juba muusikat.

Emadepäeva tänukontsert Palmses (Estonian Voices endiselt lemmik) Marianni kahele vanaemale. Üllatuse korraldasid P2 kaasaga.

Kui juba oled kevadele vastuvõtlik, siis võtad vastu Kalamaja päevad ja muuseumiöö. Leiad sealt endale midagi märgilist.



ja suudad järgmisel päeval olla imevärske. Olla valmis kogu aeg.

Lõpuks ometi kevad!

Ja kaugelgi see suvi enam.
Foto 28. mai Viljandi sõidust (muidugi Anneliga) Kondase keskuse püsiekspositsioonist. Maasikasööjad.





2 kommentaari:

päevalill ütles ...

Ei saa jätta märkimata looduse poolt määratu- see, kuidas me aina rohkem hakkame enda emadega sarnanema. Muidugi mitte pildil "daam mustas kübarat passitamas",kus on võrratult stiili!


Emmeliina ütles ...

Punastan ja tänan. Ega ma asjata räägi, et Tallinn toob minus välja hoopis teisi külgi. Rõõmu, vabanemist, julgust.
Igatahes veel ei kavatse ma alevisse kolida.