Laupäev, 3. september 2016

Läks ja tuli



August on nagu pikk veniv sõna: Auuuuuuu(kust)
Seevastu september kõlab järsult, konkreetselt, karmilt. Nii ongi. Kui augusti võib venitada nagu püksikummi ja puhkust, siis september käsib ja nõuab: Tõuse vara, ole reibas, ole terve, ole puhanud, leia õiged riided, söö, jõua bussile, jõua õigeks ajaks tööle, räägi õigete inimestega, ära kuluta ennast, tee õigeid otsuseid, ära kurvasta, ära noruta, analüüsi, tee õigeid otsuseid, oska öelda ei, oska öelda ja, oska telefonile vastata, oska telefonile mitte vastata, tee õigeid otsuseid, pane asjad õigetesse kohtadesse, vaata õigeid saateid, loe õigeid arvamusi, tee õiget nägu, ära tee nägu, mine õigel ajal ära, oska rõõmustada, oska kurvastada, oska olla askeetlik, oska nautida, oska liikuda, oska puhata, ära midagi unusta, ära kedagi unusta.


Tänu Alkeemiale leidsin huvitava artikli. Et kaduma ei läheks ja unustusse ei vajuks, siis kopin siia.

ÜLITUNDLIK INIMENE : lähedus ja pühendumine võivad tuua kaasa hirmud ja ebakindluse

Pühendunud suhte ümber võrsub palju põhjendatud muresid. Eriti seetõttu, et tundliku inimese põhiloomuses on kaaluda ka pikaajalisi tagajärgi. Paljud tundlikud lähevad tavapäraste hirmudega sügavuti, kuna need on ülitundliku inimese (ÜTI) omaduste tõttu intensiivsemad. Nii võivad üles kerkida asjaolud, mis takistavad läheduse loomist nende eludes.
  • Haavatavus ja tagasilükkamine - enese olemus või selle tundlik osa tundub häbiväärne. Vahel toetab meenutamine, et kõigile tundub, et nende elukulg ja kannatused on teiste omadest hullemad. Kuna ÜTI-d on elanud pikalt teadmisega, et neil on midagi viga, nõuab selle hirmu vähendamine erilist pingutust.
  • Eraldatus ja kaotus - eriti teise surm. Tihti on need kaks esialgu lahus, kuid seos on aimatav süüvides inimese minevikku.
  • Hülgamine ja reetmine - eraldatus, mis on teise poolt tahtlikult põhjustatud. Need hirmud kerkivad tihti seetõttu, et hülgamine või reetmine on ka reaalselt aset leidnud. Need on raskesti kaduvad, eriti tundliku inimese puhul.
  • Hirm konfliktide ees - juhud kui tuleb alistuda rahu nimel või välja kannatada karjumised. Seda on raske tunnistada ning lisaks veel taluda selle suunalist kriitikat. ÜTI võib vastata sellisel juhul kriitikale kriitikaga, vihaväljendusega, kartes vasturünnakut. Üles võib kerkib väärtusetuse tunne.
  • Hirm vastutuse ja vabaduse kaotamise ees - kas teenin piisavalt, et vajadusel toetada? Kas suudan olla hea partner? Kas pühendumine takistab mu loovaid eesmärke? Keeruka taustaga ÜTI-d võivad tõesti saada ülekoormatud liiga paljude kohustustega sõltuvalt millisesse suhtesse pühendumist nad kaaluvad. Eriti valvas tasub olla kellegi päästmise sooviga.
  • Eelneva kahe hirmuga on seotud hirm kellegi poolt kontrollitud saamise ees, millegi alla maetud või maha surutud saamise ees - enese kaotamise ees. Tundlikud lapsed on eriti kahjustatud nartsissilike, pealetükkivate, liialt sekkuvate vanemate poolt. See on tihti ka eelnevate hirmude juur.
  • Hirm oma enese instinktide ees - nende võimalik halastamatus seksuaalsuses või vihahetkedel või täielik ükskõiksus nende suhtes, keda nad peaksid armastama. Nii hirm kui instinktid on peidetud alateadvuses - kuid mitte piisavalt kaugel. ÜTI-l tuleb õppida neid instinkte väärtustama kui kõigis inimestes olevat ning neid juhtima.
  • Hirm ärritavuse ja kiitika ees - see on tihti õigustatud. Näiteks tundlik inimene ärritub kergelt harjumusest või helist, mis teisi ei sega. Tavaliselt seda välja ei öelda, kuid lähedases suhtes tuleb see esile, põhjustades teises viha kõrgete standardite suhtes. Eriti seetõttu, et tõenäoliselt teisel pole probleeme tundliku inimese väikeste isikupäradega. ÜTI-l tuleb õppida end rahustama. Lähedal olemine juhib alati mõningase ärrituseni. Tundlikule inimesele on loomulik märgata rohkem. Keskendudes sellele, mis neile teise juures meeldib, suudavad nad tihti osadel ärritajatest minna lasta. Tundliku inimese jaoks hirm oma enese ärrituvuse ees on tihti liialdatud - nad tunnevad, kuid väljendavad harva.
 

 


 

8 kommentaari:

tegelinski ütles ...

Need septembrikuu käsud ja keelud oleks pidanud punaste suurte tähtedega ritta seadma... ikka nii, et uuest reast uus tõde.
Et ikka meeles püsiks!
;)

Udo ütles ...

ÜTI probleemi lahendamiseks on kaks võimalikku teed. Üks tee on liikuda tundlikusest tundetuse poole. Teine tee on tundlikus siiski säilitada kuid tasakaalustada seda enesekindluse ja läbinägelikusega.
Aga seda Sa oma kirjutises, enne copitud artiklit, ju ütlesidki. Onvõi?

Emmeliina ütles ...

jah, õnneks on ülitundlikusest hakatud viimasel ajal rohkem rääkima-kirjutama. Kellele ikka meeldib "neurootilise inimese" silti kanda. Töö iseendaga on üks võimalus, kahju ainult, et teadmised tulevad natuke hilinenult, aga parem ikka, kui mitte kunagi.
Mõned uued suunad psühhiaatrias räägivad, et osa autistlikke lapsi võivad olla lihtsalt ülitundlikud ja kõik nende probleemid tulevad sellest.

soodoma ja gomorra ütles ...

minu arvates on selle ülitundlikkusega ainult kahjuks nii, et need kes seda ei ole, nendele võid ju rääkida, nad ikka aru ei saa. omekeskis peavad nad sind/teda ikka ülbeks. või ärahellitatuks. või tujukaks. või muud sarnast.

Emmeliina ütles ...

jah, üldiselt nad ei saa aru. Mäletan, kui õpilasmalevas piisas poistel tõsta lusikaga klimpis kakaokisselli kui mina juba öökisin. Nii said nad magustoidu endale :D

Lisaks olen kimpus valikulise detailimäluga (ei leia teist terminit), mis pigem koormab, kui toetab - näen ja mäletan sageli asju, mida teised tähele ei pane. Tihti tekitab see võõritimõistmist. Eriti kui ütlen, et ei taha näha ja meenutada, aga see aju ei aita. Arvatakse, et eputan niisama. Nüüd olen veidi kavaldama õppinud.

soodoma ja gomorra ütles ...

kui mina alles laps ja noor olin, siis sinisilmselt arvasingi, et kõik inimesed näevad asju sedasi läbi ja "teisiti". sel ajal ju empaaatidest, intro- ja ektravertidest veel midagi ei räägitud. aga keeruline oli. pagana keeruline.
nüüd ma saan aru, miks ma ma väljas käies end vaikses vetsus, näpud kõrvas laadimas käin. või miks mina piinlikusest silmad maha löön ja ruumist põgeneda püüan, kui teised rahumeeli omi mänge edasi mängivad.
ning täpselt nii ongi, nagu sa ütled. et inimesed, kes ei tea, mida see tähendab, peavad seda eputamiseks. või peenutsemiseks. või üle dramatiseerimiseks. või. igal juhul ei võta nad seda tõsiselt. ning arvavad, et eks see jälle miski moevärk ole. nagu autism. või hüperaktiivsus. või.
nende jaoks on ja jääb see tujukuseks. kasvatamatuseks. ära hellitamiseks. jne. jne.

kusjuures, miskis mõttes mõistan neidki. ongi varbaotsteni keeruline mõista aja tunnetada asju, mida ise pole kogenud.

MO isetegemised ütles ...

Oi, kui tuttav teema. Kasvatan kolme ülitundlikku, hetkel ka puberteetlikku last: ) Ja selles ülitundlikkuse puntras olen ma ise muutunud absoluutselt tundetuks. Mitte oma pere suhtes, vaid ümbritseva maailma mõistmatuse suhtes. Vot ei hooli enam võõrastest ega ka nende arvamusest.
Aga ülitundlikud on tegelikult sellised vahvad tegelased. Nad näevad seda elu natuke teisiti, märkavad imepisikesi detaile , hoolivad ja armastavad kuidagi eriliselt ja soojalt.
Kui autismi osas saan ma mingil määral nõustuda, et tegemist on geneetilise haigusega siis igasugused ärevushäired on tundlikel inimestel tingitud eelkõige meie ühiskonnast ja inimestest meie ümber.

Emmeliina ütles ...

Kui hästi sa ütlesid: moevärk autism ja peenemas kõnepruugis ATH (aktiivsus-tähelepanuhäire). Mu siitilmast lahkunud abikaasa riidles meiega alati: mis te naised dramatiseerite üle, laske lastel olla...

Ülitundlike laste kasvamisele kaasa aitamine on tänapäeva ühiskonnas väga raske. Kui sa pole edukas - pole sa keegi. Masstoodang on moes, inimeste osas ka.
Autismi diagnoosimisega hakatakse üha sagedamini ettevaatlikumalt ümber käima. Mõtlen norm. intellektiga, mitte kõnetuid, vaimupuudega lapsi.
Elame-näeme.