Harjutused sabale

Hoiatus:

Allegooria (kreeka keeles allegorein 'rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses') on mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu.

Allegoorial on kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse või millele vihjatakse. Näiteks jutustades lugu loomtegelaste elust, mõeldakse selle all suhteid inimühiskonnas.

Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade taga saab näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi.

(Vikipeedia, vaba entsüklopeedia)

Harjutused sabale

Kuna metsast oli üle käinud järjekordne koondamislaine otsustas Valitsus välja anda uue rahustamisseaduse. Kõik töö kaotanud tuleb kokku karjatada, ühise nime alla koguda ja neile tööharjutusi õpetada. Et keegi enam heal meelel ja tahtel enda lahjunud või valest toitumisest ja makaronidest rasvunud keret liigutada ei viitsinud ja "depressia" ka kergelt külge hakkas kasutati meelitusmeetodit ähvardusmeetodi nime all:

Kui kohale tuled, saad sooja toa, sooja toidu ja kui hästi käitud, siis 3.80 päevas pangaarvele.

Ei no, miks mitte, abiks ikka. Motivatsiooniks oli muidugi toimetulekuks vajaliku toetuse saamine, et ikka pojukesed pesas ja muud hüved säiliksid.

Mõeldud tehtud.

Kogunes siis kümmekond eriti tublit pikaajalist töötut metsalagendikule ehitatud onnikesse. See oli küll nõukogude aegne ja remontne, aga alles see euro metsa jõudis. Kaugemalt tulijatele kompenseeriti sõidukulud ka. Ega küll pikk maa tulla polnud, sest onnikesed olid kohandatud üle terve maa ja ilma.

Juhtoinas võttis ohjad kohe enda kätte ja jagas õpetused välja. Et mõjusam näiks kleepis seinale ka:

1. Mõtle positiivselt

2. Ära virise ja mõtle positiivselt

3. Ära nurise ja mõtle positiivselt.

See olgu kõikide tõde ja inimestel olgu minust hea meel.

Ja siis see algas. Harjutusi alustati harjumisest. Katsu sa tund aega ilma suitsu ja õlleta paigal istuda. Nii hakkasid esimestena ära vajuma mehisemad loomad. Küll arstile, arstile ja veelkord arstile. Nagu oleks kõigil mingi nakkav tõbi küljes.

Õrnem sugu oli kuulekam. Koos kleebiti ja lõiguti, maaliti ja vooliti. Kuulati jutte siit ilmast ja sealt ilmast. Joodi teed ja kohvi. Oinas jagas seda kõike ja eriti jagas positiivsust.

Lõunale mindi kaunisse kohalikku metsarestorani. Mehised olid vahepeal terveks tehtud või isetervenenud ja liitusid rõõmsalt, veidi positiivselt taarudes sihtmärgi poole. Teema : praad või supp, supp või praad? oli peamine kõneaine.

Asi selles, et suppi pakuti teetassi suurusest anumast ja magustoit polnud mehiste maitse.

Seevastu praad oli teine teema.

Peale kõhutäidet koguneti onni ja harjutati töö tegemist edasi. See tähendab kleebiti ja lõiguti, maaliti ja vooliti. Nagu kaunid kunstid nõuavad, korraldati päeva lõpuks näitus. Hardunult vaadati oma käpakeste vahel valminut.

Ainult üks M julges koonu otsast pobiseda: k...t, kui keegi teaks, et mina kui endine puudelangetaja ja metsa hirm maalin kivikestele lillekesi. Mu kadund eelloom pööraks ennast sambla all ringi.

Pole viga, lohutas Oinas. Töö on töö.

Ja jätkas: nii kullakesed, kirjutage nüüd oma pildi taha kolm risti ja võime selle päeva jälle kordaläinuks lugeda.

Kaua me siis siin niimoodi jõlgume, julges üks ja julge küsida.

Oh, oma viis kuud ikka, oli Oinal vastus varmalt võtta.

No ja mis siis edasi?

Oo, siis te olete nii harjutanud ja harjunud, et leiate paugupealt meeldiva töö. Kuidas te siis ei tea, et kõik on mõtlemises kinni.

Aga ma ei kavatse lepalehtede eest kellegi orjaks minna! Rügan kuu aega ja saan kätte miinimumhunniku, maksan koopa eest ja valguse eest ja tuule eest ning ongi tühjad pihud, vingus kaval Rebane.

Milleks, kui saan toimetulekutoetusena samad lepalehed ja ei pea palehigis töötama!

Oinas teab, et Rebasel tõsi taga. Ole sa nii vähevõimekas kui oled, aga kohusetundliku päevatöö eest peaks ikka suts rohkem saama, kui suppi ja saba kohevaks pesemise šampooni. Koolitusel nimetati seda motivatsiooniks.

No millega sa seda kavalrebast motiveerid tööle minema?

Aga Oinal oma mured. Konkurent hingab kuklasse ja ree peal raske püsida. Õpetaks midagi, midagi tõeliselt kasulikku?

Käes!

Süüteroosid!

Papist munarestidest lõigatud, küünlarasvast läbi käinud ja....kõik metsa kolded saavad kiirelt süüdatud.

Oinas, sa oled ikka tõeline Oinas!

Ja kui nad surnud pole, siis meisterdavad homme ka.

Siin nad on, metsarahvale õnne õuele toojad. Ainult positiivse sõnumiga tootealust on pea võimatu leida.