Mugavustega elu

ehk asjad, mida teha külmaga.

Järgi proovitud.

Esiteks tuleb ärgata. Kui juba teki all külm on, siis uskuge, lõdisemine sooja ei anna. Kuna tule tegemise võimalus puudub, siis on ainus võimalus sisemist mina kütta. Soojade jookidega ja söökidega. Unustage igasugu võileivad jm. kuiv ja külm. Pudrud, supid, ahjuroad on need, mis sooja annavad. Ingver igasse kruusi!

Ühesõnaga, kui esimene hullus ületatud,siis peab riietuse üle vaatama. Kes ütles, et villaseid sokke pole vaja? On on. Kes ütles, et fliis on saatanast ja naftast? On on, aga küll annab hästi sooja. Ja ikka kihiti ja kihiti.

Ja nüüd tegevused, mis tuleb unustada. Esiteks arvuti, sest nii kiiresti ei jaksa ikka trükkida, et klõbinast sooja saaks. Teiseks telekaekraani jõllitamine. Ei soojenda. Raamatute lugemine ka mitte. Mis tegevused siis?

Kullakesed, loomulikult käsitsi nõudepesu! Võtke kohe kõik kodus olevad potid ja kopsikud ning peened klaasid ja kausid takkapihta. Muudkui peske ja peske. Siis nühkige üle ja seest kõik kapid ja riiulid. Kui ikka veel ei aita, võtke käsile grill ja praeahi. Kui veel pole soojem hakanud, siis seinad takkapihta.

Kel nühkimise vastu allergii on, see võib vahelduseks pesta. Käsitsi pesu. Mõjub teraapiana ja kasutegur ka. Ega ma nüüd seda mõtle, et kurikaga mitme meetriseid voodilinu nüpeldama peaks. Kuigi siis soojategur kindlasti suurem. Aga mõnel mehel pole vannigi, kuhu sisse siis seda kraami panna. Kuid peenpesu jaoks ikka mõne nätsiku leiab.

Nüüd on käed soojad ja paras aeg üks väike õueskäik teha. Kuna ennast on kerge petta, siis on kõige kasulikum kellegagi kokku leppida. Täpne aeg ja teeristil kohtumine. Kuidas sa ikka sõpra alt vead. Sihtpunkt ehk ninasoojendamise koht peab olema. Pood või veel parem raamatukogu. Külm hakkab ikkagi.

Kui autoga branne, siis saab pikemaid retki planeerida. muidugi hea autoga. Eresinine taevas ja härmas puud tunduvad soojast autost vaadates eriti ilusad. Klassikaraadio mängib Chopinit ja hing heliseb kaasa. Ja alati saab masina kinni pidada ja välja minna. Külm hakkab ikkagi.

Ja nüüd tuleb õhtune rosin. Selleks on sahvrisaun. Kui AK selle projektiga välja tuli, siis pidasime teda kergelt öeldes napakaks. Kui jõulunädalal linnast külla tulnud lapselaps nentis: möödunud aastal olid siin moosipurgid ja nüüd istume meie, oli ta jutus täis tõde.

Vahva on omad külla kutsuda ja saunaõhtu maha pidada. Üks õhtu, teine õhtu, kolmas õhtu...ja ongi soe sõltuvus tekitatud.

Et hommikul jälle lõdisedes teki all ärgata. Ja endale laulda: jälle algab kõik, algab uuesti.