(Jõhvi kirik 2008)
Jätkan oma lugusid ja võtan appi Wikipeedia, mis annab teada, et
Kristlikud jõulud (inglise keeles Christmas) ametliku kirikliku nimetusega Kristuse sündimise püha, on kristlik kiriku püha, millega tähistatakse jõulupühade ajal kristliku jumala poja Kristuse sündi.
Jeesuse kui oletatavalt ajaloolise isiku täpne sünnipäev ja -aasta on teadmata. Algul ei pööratudki tähelepanu sellele, millal Jeesus Kristus sündis.
Paljudes keeltes kasutatakse mittekristlike jõulude ja kristliku püha kohta eraldi sõnu, näiteks inglise keeles on esimene neist yule ja teine Christmas. Eesti keeles neid ei eristata.
Piibellikku põhjust Kristuse sünnipäeva sel ajal tähistada ei ole. Kuna pööripäeva tähistamine oli paganlik komme, siis enne neljandat sajandit kristlased jõule ei pidanud.
Aastal 353 andis Rooma piiskop korralduse tähistada Jeesuse sündi 25. detsembril, et see oleks samal ajal paganlike pidustustega, mida peeti talvise pööripäeva järel päikese taassünni puhul.
Saksa keeleruumis said vanad germaanlaste jõulupühad Kristuse sünnipühana kinnituse Mainzi sinodil aastal 813, kuid muutusid sellena tõeliseks rahvapühaks usutavasti alles 14. sajandil.
Kristuse sündimise püha tähistab kristlaste jaoks eelkõige Jeesuse sündi, mitte talvise pööripäeva pidustusi. Kristlik kirik üritas kristlikustada jõulupühasid. Kristuse kui maailma valguse sünd tehti analoogseks päikese taassünniga, et kristlus oleks paganlusest pöördunutele kergemini vastuvõetav.
Kristuse sündimise püha tähistatase kirikutes mitme jumalateenistusega: 24. detsembri õhtul, 25. detsembri öösel, varajasel hommikul ja päeval. Suurele osale kristlaskonnast on just jõuluöö missa Kristuse sündimise püha tähtsaim teenistus ja pühade kõrgpunkt
Jõuluöö on kristlaste jaoks Kristuse sündimise öö. Nagu karjased valvasid öösel oma karja, nii koguneb ka kogudus sel ööl valvama ja palvetama.
Jõuluhommiku jumalateenistusel, kus seda peetakse, on rõhk karjastel, kes ruttavad sündinud Päästjat vaatama. Kristuse sündimise püha jumalateenistusel tänatakse Jumalat selle eest, et ta on tulnud oma pojas inimesena inimeste keskele.
26. detsembrit ehk teist jõulupüha on peetud esimärter Stefanose mälestuspäevana.
27.detsember ehk kolmas jõulupüha, apostel Johannese päev.
Eesti Kristlik Televisioon, Enn Auksmann:
See, et jõulud langevad kokku pööripäevaga, on teadlikult kokku sobitatud. Meil ei ole kirjalikku või piibellikku allikat kuupäevast, mil Kristus täpselt sündis. Lihtsalt kunagi kirik otsustas, et just see aeg on kõige sobivam Kristuse sünni tähistamiseks. See polnud ainult vanade eestlaste jaoks sätitud, vaid kirik sobitas selle ajale, kui Vana-Roomas peeti nn Päikese sünnipäeva.
Kirik tahtis sellega juhtida tähelepanu, et peale Päikese sünni on sündinud maailma uus, tõeline valgus, vaimuvalgus, mis Jumala poja siia maailma sündimisega tekkis. See tähendas samuti võitu pimeduse ehk kurjuse üle.
Jõuluaega on vahel hurjutatud küll eestlaste liigsöömise pärast. Aga jõuluroad on seotud just kristlusest pärit tavaga, sest nagu ülestõusmispühale, nii eelnes jõuluajale ju paastuaeg. Ja vähemalt vanasti oli paast tõsine asi.
Jeesuse mõju ajaloole on olnud tõesti hämmastav.
Tegemist oli ju lihtsa inimesega, peaaegu ei kellegagi, kes kogus enda ümber hulga samasuguseid lihtsaid inimesi, ja korraga on sellest saanud maailmas levinuim usund.
Kas ristimata inimesel on võimalik olla kristlane?
See on usu põhiküsimus, millele lühidalt saab vastata eitavalt, pikemalt rääkides läheks jutt väga pikaks. See on lausa omaette teema, mis puudutab ka jõulusündmust. Kristlased usuvad, et tõeliseks eluks vajalik ühendus Jumalaga – see saab võimalikuks Jeesuses Kristuses, inimeseks saanud Jumalas, kellega meid ühendatakse ristimise ja usu kaudu.
Kristlikud jõulud (inglise keeles Christmas) ametliku kirikliku nimetusega Kristuse sündimise püha, on kristlik kiriku püha, millega tähistatakse jõulupühade ajal kristliku jumala poja Kristuse sündi.
Jeesuse kui oletatavalt ajaloolise isiku täpne sünnipäev ja -aasta on teadmata. Algul ei pööratudki tähelepanu sellele, millal Jeesus Kristus sündis.
Paljudes keeltes kasutatakse mittekristlike jõulude ja kristliku püha kohta eraldi sõnu, näiteks inglise keeles on esimene neist yule ja teine Christmas. Eesti keeles neid ei eristata.
Piibellikku põhjust Kristuse sünnipäeva sel ajal tähistada ei ole. Kuna pööripäeva tähistamine oli paganlik komme, siis enne neljandat sajandit kristlased jõule ei pidanud.
Aastal 353 andis Rooma piiskop korralduse tähistada Jeesuse sündi 25. detsembril, et see oleks samal ajal paganlike pidustustega, mida peeti talvise pööripäeva järel päikese taassünni puhul.
Saksa keeleruumis said vanad germaanlaste jõulupühad Kristuse sünnipühana kinnituse Mainzi sinodil aastal 813, kuid muutusid sellena tõeliseks rahvapühaks usutavasti alles 14. sajandil.
Kristuse sündimise püha tähistab kristlaste jaoks eelkõige Jeesuse sündi, mitte talvise pööripäeva pidustusi. Kristlik kirik üritas kristlikustada jõulupühasid. Kristuse kui maailma valguse sünd tehti analoogseks päikese taassünniga, et kristlus oleks paganlusest pöördunutele kergemini vastuvõetav.
Kristuse sündimise püha tähistatase kirikutes mitme jumalateenistusega: 24. detsembri õhtul, 25. detsembri öösel, varajasel hommikul ja päeval. Suurele osale kristlaskonnast on just jõuluöö missa Kristuse sündimise püha tähtsaim teenistus ja pühade kõrgpunkt
Jõuluöö on kristlaste jaoks Kristuse sündimise öö. Nagu karjased valvasid öösel oma karja, nii koguneb ka kogudus sel ööl valvama ja palvetama.
Jõuluhommiku jumalateenistusel, kus seda peetakse, on rõhk karjastel, kes ruttavad sündinud Päästjat vaatama. Kristuse sündimise püha jumalateenistusel tänatakse Jumalat selle eest, et ta on tulnud oma pojas inimesena inimeste keskele.
26. detsembrit ehk teist jõulupüha on peetud esimärter Stefanose mälestuspäevana.
27.detsember ehk kolmas jõulupüha, apostel Johannese päev.
Eesti Kristlik Televisioon, Enn Auksmann:
See, et jõulud langevad kokku pööripäevaga, on teadlikult kokku sobitatud. Meil ei ole kirjalikku või piibellikku allikat kuupäevast, mil Kristus täpselt sündis. Lihtsalt kunagi kirik otsustas, et just see aeg on kõige sobivam Kristuse sünni tähistamiseks. See polnud ainult vanade eestlaste jaoks sätitud, vaid kirik sobitas selle ajale, kui Vana-Roomas peeti nn Päikese sünnipäeva.
Kirik tahtis sellega juhtida tähelepanu, et peale Päikese sünni on sündinud maailma uus, tõeline valgus, vaimuvalgus, mis Jumala poja siia maailma sündimisega tekkis. See tähendas samuti võitu pimeduse ehk kurjuse üle.
Jõuluaega on vahel hurjutatud küll eestlaste liigsöömise pärast. Aga jõuluroad on seotud just kristlusest pärit tavaga, sest nagu ülestõusmispühale, nii eelnes jõuluajale ju paastuaeg. Ja vähemalt vanasti oli paast tõsine asi.
Jeesuse mõju ajaloole on olnud tõesti hämmastav.
Tegemist oli ju lihtsa inimesega, peaaegu ei kellegagi, kes kogus enda ümber hulga samasuguseid lihtsaid inimesi, ja korraga on sellest saanud maailmas levinuim usund.
Kas ristimata inimesel on võimalik olla kristlane?
See on usu põhiküsimus, millele lühidalt saab vastata eitavalt, pikemalt rääkides läheks jutt väga pikaks. See on lausa omaette teema, mis puudutab ka jõulusündmust. Kristlased usuvad, et tõeliseks eluks vajalik ühendus Jumalaga – see saab võimalikuks Jeesuses Kristuses, inimeseks saanud Jumalas, kellega meid ühendatakse ristimise ja usu kaudu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar