esmaspäev, 28. juuni 2010

Koht, kus ei loe 2

märtsimeenutus:
kaks poissi, üks veel mitte 30 ja teine vaevu 23 istuvad kõige ebamugavamal istmel , kõige ebamugavamas ruumis ja mängivad ühel kitarril Claptoni "Tears in heaven".

On reede õhtu. Õhtu, kus need noored mehed peaksid olema kallimale silma vaatajad, aga voolikud ei luba. Nii nad siis teevad seda, mida hetkel kõige paremini oskavad - laulavad oma tunded välja.

Veidi aja pärast kostab kahel häälel: mul juba sünnist saati tiigri süda sees....olen tiigrikutsu ja ma ei karda kedagi...Just!

Täna on üheksakümne neljas päev. Juba... Alles...

Kommentaare ei ole: