Eestimaa on elamiseks

 ehk olen ise enda elu korraldaja ja peremees.

Mis viga seda kõike teha, kui väljas minu ilmad! Tähendab see vähemalt 25 kuumakraadi ja vähemalt 22-23 vee temperatuuri. 

Sellepärast jäidki Käsmu ja Võsu käigud pooleli, sest meri polnud minu vastu leebe. Aga mis sellest - mul on ju Peipsi!

Ilmselt pole teie hulgas hullu, kes on valmis kuni kaks tundi Kallastele või poolteist Mustveesse (ma ei tea, mis sõna sobib) loksuma, rappuma, kurvitama, kimama. Sageli bussis mina üksi. Ühesõnaga käidud neli korda - _kaks Mustveeni ja kaks Kallasteni.

See võimaldas tutvuda sõbraliku bussijuhiga kellel oli mulle varuks üllatus. Nimelt pakkus ta pärast Kallastele jõudmist küüti oma autoga ja nii maabusin seitsme (mitte mäe ja mere) vaid kilomeetri pärast hoopis 

ALATSKIVI

 Kunagi ammu käisime P2 perega, pakun, et 16 aastat tagasi ja Majabrannega 1o aastat tagasi. 

Ja mida ma näen! Jälle samasugune bussipeatuse putka kui Kallastel. Neil see vist normiks. Aga mina tulin head otsima. Kohe leidsin, sest mind kutsuti pirukale!

Kohaliku poe ees. On ikka tublisid, ette võtlikke. Lisaks apetiitsele välimusele viivad keele alla. Kuna pooleteise aja pärast pidin tagasi Kallastele veerema, siis jätsin lossi teiseks korraks. Mulle ei meeldi rabistada. Toredad ja rõõmsad (otsin head) aednikuprouad lõid ilu juurde ja siblisid usinasti roosipõõsastes. Sain pildile, kuigi tahtsin, et fookus oleks roosil nimega Robusta. Sõbralik mõtles, et minul :))))

Need sõbralikud olid hoopis teisest puust. Ikka tornikesed ka!

Ütlesid, et teevad Ida Virumaa päeva.  Vot minul selle geograafiaga tumedad lood. Aga oleneb ilmselt kustpoolt vaadata. 

Sõbralik lossiproua kutsus külla pühapäevaks. Et kõi on avatud ja kõik on ilma rahata. Kiusatus on suur. Äkki lähengi. Asi see mõned tunnid bussis veeta...

Siin on ammuse pildi uuestisünd. Poeg 2 arvas 16 aastat tagasi, et seal elaks ja valitseks mõisa. Nagu näha pole veel leitud.

Talurahva lillede peenralt avastasin ühe lemmiku. Loodan, et õitsemine ei tähenda sügise saabumist.

Muuseas, lapsed olid väega viisakad. Kaks noormeest teretasid ja võtsid jutule. Et oleksin ikka kindel, et ootan bussi õiges kohas.

Kallastele jõudes ei hakanud paari järelejäänud tundi söögipidule raiskama. küll jõuan seal kallist kala nautida kui aeg küps. Isegi minul oli veidi kuum. 

Pingil istusin toredate noorte inimestega. Omavahel räägiti suure rahva keelt, aga minuga ikka eestit. Olid uudishimulikud. Et kuidas ma ikka üksi jne. Järgmine kord pean vist kepi koju jätma või trikoo alla peitma. Pakkusid küüti bussijaamani. Ega ma tahtnud, aga viisakusest palusin poeni. 

Seal läks veidi lappama. Palusin pilti, aga kohalik beib ilmselt ei jaksanud nii kõvasti nupule vajutada. Tegin siis ilma minuta. :)

Veevaru täiendatud ja bussile. Jõudsin liiga vara. Kuna Kallaste silti polnud, siis leidsin ikka midagi. mehike, kes pilti tegi oli veidi nihkes. Aga mul tähtis, et kuidas näen välja pärast kõige kuumemat päeva, mil ida pool ja igal pool äikest ja padukat lubati.

Pole paha, täitsa kobe turistiproua. 

Sadama hakkas pärast Oonurmet. Ja tibas koduni välja. Millegipärast olin väsinud ja läbi läbi näljane. Magasin hommikuni välja aga mitte sisse, sest Väikene Maarja ja Kotli maja ootab. 

Elagu bussid, kepp ja seljakott. Kübarad ka ning head inimesed loomulikult!

Jaagupipäeval

 Minu suvi on lõpuks käes.

Reedel võõrustasin külalisi. Õieti tegi seda Porkuni Bluus. Tüdrikud ehk omavahel kursaõed vurasid autoga kohale. Tore, kui minuvanune naine mängib kitra, õpetab seda koolis lastele, käib kaks korda kuus Pealinnas naistega koos laulmas ja mis minu meelest kõige tähtsam - ostab juba kolmanda auto ja võtab mind ka sõidule. Kuna alatised lugejad teda ei tunne ega tea, siis võin öelda, et Ingerimaa soomlased ongi sellised, karastunud. ja tohutult nutikad kokkuhoidjad. Kui nõuka aegse mulksukannuga laupä hommikul kohvi tegin ei jõudnud aja puudusel kõiki ära juua. Ruttu tõi I autost termose ja kohv sai päästetud. isegi pabersalvrätiku tegi pooleks. Tema kõrval olen mina ilmselge laristaja. Kalamaja Branne on hoopis kolmandast puust. Aga Emil Rutiku meeldib meile kolmele. See on ühisosa. Ja vesi. Nii Porkuni kui laupäeva õhtune Äntu tehisjärv. 

Kui tüdrikud koos pealinna poole vurasid oln korraga kurb ja üksi. Meenutasin kahte päeva Kotli majas, kus käis huvitavaid külalisi ja parandasin...pead. Vaatasin tagantjärgi filme ja kurvastasin, et meri tigedaks läks. Mina ei lähe vette karastama. Mina lähen mõnulema.

Õnneks ollakse pensionäride vastu leebed. uskumatu, käiku on lastud (täiesti tasuta) buss Rakvere-Kallaste. Mis siis muud kui ma tulen, Peipsi! 

...

Valisin Mustvee. Et nagu ikka suurem koht ja kenasti korda tehtud rand. Nostalgitsedes külastasin restorani kus kunagi Abi kaasaga einestasime. Oli huvitav kompott luksuslikust punasest ja lõunatatavatest töömeestest. Möödaniku fotod seintel ja lilled aknalaudadel. Viie raha eest tegin sõin kartulit ja sousti, kaks kotletti ka. Minimalistlik, aga kõhu täitis ära. 

....

...

Peipsis jalutamine on kergelt öeldes huvitav. 25 kraadi vett. Mulle sobib. Ei mingit lõdisemist. Veel 1 huvitav meeldetuletus enda puudujääkides. kaks üksikut härrasmeest püüdsid mind kõnetada. Võõramaa keeles. Meelde tuli Juhan Viiding: ...õpi keeli, kanna kübaraid... Kübar küll, aga mida pole on keel. Sellepärast kasutasin kehakeelt ja palusin ühel härral pilti teha.

Mul ei olnud igav. Mis see viis ja pool tundi siis on. Välja arvatud see kõndimine maal. Kuigi pildid telefoniga pole midagi väärt  on meenutustel abiks ikka.

...

.....

...

Ja mugavuse tipp - tasuta WC bussijaamas (kodulinnas küsib kast seinal 50 raha) ning pood sealsamas. 

Eile leppisin merega ära. Loodan nii väga, et suvi kestab. Nüüd aga tuleb settima hakata. Kotli maja ootab. Eks näe, on Tal mulle täna ja homme üllatusi varuks.

Kuidas olen elanud

 Pärast mõnusat suplust. Vesi oli 23, tuttav proa mõõtis ja mina sain endale kahel päeval tõestada, et elu on elamist väärt!

Argisest

Olen päris kurb ja kuri kui igasugused mesipuud lauluväljaku poole hakkasid lendama jne.jne.

Viga oli mõningates kommentaarides. Mõtlesin, et kas käid või ei käi, aga ära hiljem õienda. 

Poeg 1 tellis väiksele vanaemale Õhtulehe. nüüd on rõõmu ja uudist rohkem kui rubla eest. Minul ka. Kuigi mesipuu lugu ilmus Päevalehes. Kommenteerisin ka. 

Teine oli lugu, kus hr. Kõlvart kurtis laste vähesuse üle. Mina sinna ritta ei kuulu, nu ma pole noor ka. Aga järelkasvust. Po 1 kaks (erinevast suhtest), Po2 kaks (üks kaasavara), Po 3 kolm ühe kaasaga, kellega ei olda enam koos ja Po4 null. Vennal kaks ja täiskavanud pojal null. Minu panuseline pluss on see, et kõik mu pojad töötavad ja elavad Eestis. Ja maksavad makse. Nii, et minu ja minu ema pension peaks nende maksudega kaetud olema.

Käisin hooldeasutuses 70 aastast klassivenda vaatamas ja tutvusin tema elukaaslasega. Kolekole. Nende ühine tütar Prantsusmaal ja ma ei kujuta ette mis oleks nendest saanud, kui poleks hooldekodusid ja hooldajaid. kas vanasti surid insuldi saanud lihtsalt ära? Või andis varane pension naistele võimaluse kodus hooldada... See on lõppematu teema. Ja väike vanaema saab 98. Talle on antud. ja mind säästetud. Sest ei kujuta ette kust väikses alevikus koduhooldajat võtta. 

Ah jaa, eile küsis Rakvere Grossi poe juhataja: kas mul ei ole usaldusväärset tuttavat. Sellist, kes tahab tööd teha. Eelmine laskis peale nädala-ajast katsetust jalga. Nii on tööpuudusega. 

Killuke head

Kuna väisan Väikest Maarjat nii või teisiti, siis võtsin vastu väljakutse avada ja olla klaks korda nädalas kohal arhitekt Kotli majas, tutvustada näitust ja olla lihtsalt ilus. Mulle meeldib. Täna lähen jälle.

...

Vanim külastaja vanaema Ellen kohekohe 98

Õues on vapustav lillepeenar, kus leidub kõike!

Alar Kotlist ja tema perest kirjutan siis kui vihmased ilmad tulevad.

Taustaks pühapäevane kontsert televiisorist

Tuleb toibuda. Nii emotsionaalsest kui füüsilisest möödunud nädalast. 

Algas asjade, sealhulgas riiete ülevaatus.Kokkuvõttes sai kotti topitud peaaegu kõik valed asjad. Miks nii? Sest minu kott sõitis minust olenemata mitu päeva varem poja autoga kohale. Ja neljapäeval oli niiii ilus ilm, et kuigi lubas vihmakest ja veel vihmakest mõtlesin, et mis see väike vihm ikka mulle kui karastatud peolisele teeb. Tegi ikka küll. Kokkuvõttes oleks riietus pidanud koosnema vähemalt kolmest paarist paksudest retuusidest ja vähemalt kolmest pikast kampsunist (kõige peale vihmakeep) ning jalga matkasaapad. Mitu erineva pakusega mütsi-salli ka.Aga mina...

Tantsupeoga oli ju kõik korras!

Reede hommik

Ees ootas meeleolukas päev Manniga (juba 16). Mi viis meid lõunasele rongile, Po 2 oli ostnud esimese klassi piletid ja nii me Ülemistesse Jõudsime. Ilm oli suurepärane - mitte liiga külm ja mitte liiga palav. Korraldusmeeskond oli vastu tulnud. Tegime meeleolupildi

Poeg2 ja Poeg4 valmis valikkooride proovi minemas. Meeskoor Homme koosneb üle-eestilistest meestest, kes on poistekooridest välja kasvanud. Juhatab Kuldar Schüts. 

Õhtul antakse Kontsert Jaani kirikus, sellepärast pidimegi kohal olema ja selleks minu pidulikum riietus.

...

Niguliste

Mul oli plaan B viia Manni Niguliste kirikusse. See õnnestus. Talle meeldis ja mulle meeldis, et sain liftiga üles ja alla. Kui ma veel inimene ptüi õpetaja olin, siis ronisin õpilastega treppidest. Nüüd lõpetasid need poisid-tüdrukud kümnenda klassi, siis neljanda. Oi aeg, oi vanadus.

...

Aga milline ilm!

Rahvamuusikapidu

Kuna ilm oli suurepärane, siis oli rahvast väga palju. Aga meie otsisime lõunatamise kohta. leidsime Vabaduse väljaku lähima nurga tagant pubi mille nime ei mäleta. Väga viisakas teenindus ja hinnad nagu Rakveres (supp 6, piiga praad 10 pluss joogid) Nii saime jälle rõõmsad olla, sest tühja kotiga on nagu on.Kuulasime muusikat, kõndisime ringi, ostsime kohvi ja jäätist ja nii see aeg märkamatult läks ning saimegi kirikusse . Liitusime MI 4 ja tema isaga. Proovist oli põgenenud Kalamaja Branne.

Kõigepealt näitasid enda meisterlikkust Jaapani koolitüdrukud. Lisaks kõrvadele ka atraktiivne etteaste. Järgnesid Canada naised. Väga šarmikad. Lõpuks meeskoor Homme minu lemmiklugudega. Lõpuks kõlas kõikidelt lauljatelt Mesipuu. Oli korraga ilus ja valus! Tundsin, et olen osa laulupeost kätte saanud.

Õhtu, õigemini kiskus hiliseks

Poeg oli reserveerinud endale ja Mannile pisikese elamise Viimsis. Ei midagi uhket, aga vähemalt sealt sai laupäeva hommikul proovi. Mina muidugi Kalamajja. Kõik olli suurepärane, sest ei sadanud.

Laupäev

KB pidi jõudma üheksaks proovi. Minu tungivalk nõudmisel tellisime takso. Tore juht oli, saime Mereväravale võimalikult lähedale ja ainult 6 raha. Pojad vurasid kohale ja proovi.  Manni jäi magama. Ilm ei tõotanud head. Leidsin lähedusest Laulu kohviku. Mõistliku raha eest pakuti hommikuputru. Oldi hoolivad. 

Siis ruttu Mannile järgi, kes oli väga heas tujus. Veel ei sadanud st. kõvasti ei sadanud. 

Meile Piigaga jäi auto. Bemmi puldiga. Milline rõõm. Vennad läksid rongkäiku. Ja siis me ootasime. Meid turvasid päris relvastuses kenad noored mehed. Rongkäigu algus oli tütarlapsele põnev. Ikkagi hobused! Mida tugevamaks läks sadu seda igavam tal hakkas. Toole välja ei toonud. Mina ootasin Lääne- Virumaad. Rahvast ei olnud palju hüüdmas. Aga mina tegin küll kõva häält. Suutsin mitmeid üllatada. Endist ülemust ka. Kõige kaunima komplimendi sain. Tervitused stiilsele punase kepiga prouale! Senimaani ei tea, kes hüüdis, sest eluaegse virukana ja laulupidusid väisanuna on ikka neid peolisi tutvuskonda korjunud.

Poeg saatis sõnumi, et soovib tahvlit. Et kui nende koor rongkäigus tuleb, siis Manni lippab. Sai tehtud. Pärast seda läksime väravast sisse. Piiga keeldus kummikutest. Ju ta ei teadnud, et kõik ei ole asfalt. Kui kempsus käidud, siis mõtles ümber. Õnneks olid väravapoisid mõistvad. Ühesõnaga autost kummikud. Keebid olid niikuinii. Poeg hoolitses kõige eest, ainult ilma ei saanud tellida. leidsime suure telgi kuhu varjuda. Tõin lapsele süüa. Minu meelest olid friikate hinnad norm. Taldrikutäis ja vinkud ka 10.- Muidugi kui lapsi rohkem, siis on jama.

Veel vetsu ja hakkasime enda sektorit otsima. Tallinn polnud veel lõpetanud. Jagasime sõbralikult kurtidega nende ekraani ja ootasime algust. Tund aega kuulanud muutus Manni rahutuks. 

Õnneks oli trellide (vabandust väravate) taha tekkinud Poisslapselaps Juss, keda tantsupeo käepaelaga köie alt sisse ei lastud. Sadas. Läksime välja, lapsed said kakao ja Jussil oli toit kaasas. Nüüd sain selle tunde kätte, mis tähendas kepiga mudas edasi rühkida. 

Kupatasin prootonid üles telki. Neil oli väga hea meel. Minul ka. sain edasi kuulata. Veidi külm hakkas. Tulid P 3 kaaslannaga. 

Hiljem vaatasin manuaalist järele. (keebi alt ei tahtnud välja võtta) Sadas ju. Lisaks kolmele ühendkoori loole oli valikkooride ja orkestri lugusid 22. Tänaseks uuesti vaadatud-kuulatud ja lemmikud leitud. 

Kui saabus kantaat Ilus on maa, siis ootasin nii nagu paljud mantrat Hando Runneli poolt paberisse raiutud ja minu poolt täidetud: maa tuleb täita lastega, aga mida polnud, seda polnud. 

Kahjuks tuli meelde kuue aasta tagune pidu, kus üldse ei sadanud ja kui rõemsasti me Kalamajja kulgesime. Seekord palusin abi ja Poeg2 tõi mind maja ette. vaatamata keebile oli kleit põlvini märg. Õnneks oli mul kolm kleiti veel. 

Pühapäev

Hommikul oli aega kohvitada. Teadsin, et pean kottidega kohale jõudma, sest laulupeolt läheb sõit otse koju. Tellisin takso. Siis tuli tagasilöök. Kuigi tõendasin liiklust korraldavale mutile, et mul õigus saada võimalikult lähedale sõimas see isend taksojuhi venekeelse väljendiga idi n...ja nõudis, et ma jalgsi edasi läheksin. Olin nii närvis, et isegi telefon jäi hääletu peale ja PO 2 auto juures juba väga mures. Õnneks temal läheb ruttu üle. 

Lootused pühapäevale surid viimasena. Ikka oskas vahepeal sadada. Kontsert oli vapustavalt kaunis ja vaheklipid nauditavad. Koht oli sama, väikeste täiendustega. Mi4 säras tuttuutes rahvariietes. Tema vanemad olid laulupeol elus esimest korda. PO3 koos kaasaga olid suurepäraste kollaste jopede ja korralike jalanõudega Lapselaps Juss oli uued kummikud saanud. 

Mina olin suht rõõmus, isegi invatualett oli kohale toodud! Nii et pissimine praktiliselt koduõues. Noored muidugi kolasid vahepeal ringi. 

Veidi enne lõppu soovis Manni süüa. See mulle sobis, sest kartsin rahvamassi liikumist. Nii hakkasimegi pikkamööda kulgema. Õnneks olid kartulipakkujad täitsa alles ja täitsa viisakad. Ja siis kustus tuli. Lõpuks libisesin auto juures keebist välja, Manni vahetas ülimudased kummikud tenniste vastu. Mul oli veel aega posti otsa istuda, lauljaid oodata ja rahvast vaadata. 

Koju sain ...hilja

veel üks äge, olukorda iseloomustav pilt

Sõbra käsi ehk kiire pisipostitus

Kui  mõlema (Maabranne päälinnas elav tütar ja minu Poeg 2) kes sõitis kella kümne ajal hommikul maja ukse alla, püüavad meile selgeks teha kuidas saab Rakverest üldse Tallinnasse ja see võtab aega no ütleme paar päeva vähemalt. Millegipärast ei selgitet kuidas saab peale pidu koju tagasi. aa see polnud neile oluline. Oi see oli põnev!

Hea on tunda inimest 50 aastat. Tantsupidu oli väljakutse. Eks ma veidi kepiga vehtleja ole, aga Ülemistes rongilt maha minnes olin Sõbra poolt hoolitset ja taksos. Mälu tuvastas Idavärava ( nu ega mas päris... aga  mine tea)  Nii ruttu see minek läkski!

Hoolimise hetk:

 Aega küll. Leidsin med, telgi pingi ja toetasin taguotsa sinna: ei ei kõik on korras, vesi kotis ja müts peas. Branne läks kohvi ja jäätise hindu otsima :) Talle ei meeldinud kohe mitte, et ma med. telgi pingil istusin. Tundus, et ta isegi muretses minu pärast.

Mul hakkas igav. Tahtsin kasulik olla ja istekoha kaardistada. Kohanäitajad / poisid jälle tasemel. Palusin, et panevad toolile minu pintsaku ( tund veel aega) ja panitki.

Kõik läks üha mõnusamaks. Sooja oli pea 30, aga mina ju naudin. Tean küll kuidas lumilased mind ei armasta. 

Jäätis ja kohv söödud, pissil käidud, veepudel täidetud - nu ja oligi kolmveerand. Ossapagan, aga tänu Sõbra käele ma need mõned (eks me igaüks kõnni ideaalmaastikul) astmed alistasime.

Pidu oli nii kaunilt seletamatu, et las sellest kirjutavad  kobedamad kirjaneitsid.

Mis Sõbra käesse puutub, siis sain loomulikult treppidest üles ja nii edasi. Sellega võib harjuda ja see on kestnud juba tükimat aega.

Rattaga ei läinid, rong tuli enne :)

Juuli

 Nii, Aqva mulistamise kuu on läbi. Kasutasin neid nutuilmasid maksimaalselt ja viilisin vaid mõned olulised korrad. Vahel oli küll säherdune tunne, et ei viitsi, aga sai ennast kätte võetud. Ning jalad hakkasid ka kergemini kepsutama :)

Jaanipäev oli null päev, sest isegi lõket ei pandud maja juures põlema. Tundub, et paljudel on maakodud või lastel majad ja muidugi autod. Rakveres pakuti tasuta vihma ja Anne Veskit. eieiei! Ikka vana, mis vana. Mina, mitte Anne.

Toimus huvitav ebatraditsiooniline üritus. Mehe vend kutsus kokku. Seda võis suureks sugulastega tutvumiseks nimetada. Eelmisel korral olid matused, nüüd ikka rõõmu kui palju. Muidugi astusin ämbrisse, sest lootsin, et vihmaga ja vastiku tuulega koguneme tuppa. Sellepärast siis veidi vale riietus.Nüüd lakun haavu. 

Ja eile sai kohutava tuulega tule teekonnale kaasa elatud. Slguses Rakveres ja hiljem kimasin bussiga Maarjasse. Maarjas oli hulga vägevam. Mootorattad ja ouha. Rakveres oli ainult üks ja sinn külgkorvi mahtus Proua Meer.

Kolmandaks juuliks peab ennast ornungisse ajama, sest siis on pidu...tantsupidu.Vana inimene läheb päeval. Ja õhtul koju koikule. Minemata ei saa, sest pärast 30 aastat tantsib poisslaps/ lapselaps. Väikeses Maarjas on nad tublid. Poeg 2 sebis piletid. Mulle ja Maabrannele. Teised on sel ajal valikkooride proovis. 

Neljandal sõltub ilmast ja meeleolust rahvakunstiga sõbraks saada. Väljakul. Aga koos tüdruklapsega. Sest teistel on muidukoori proovid. 

Ja siis tuleb rongikäigule kaasa elamine ja õhtune kontsert  (koos Manniga) ja siis tuleb pühapäev (ikka koos Manniga) Ning ööseks peaks koju saama. 

Täna oli selle nn. suve teine ilma moodi ilm. Eelmisel toimus Virumaa tantsupidu. Nüüd lähen ja tõmban ennast kerra. Võib olla helistan ka. Neid mul ikka on.kellele. Õnneks veel on.

Mullune ...ehk 1 mu lemmikpilt

...

Elu on teater ja kino

 Käisime Kalamaja Brannega Margus Mikomägi ja Päevalille soovitusel Tapa Raudteejaamas vaatamas Nuutriumi lavastust "Süütu".  Kuna näidend on välja müüdud, siis pole mõtet enam reklaami teha. Olen ütlemata tänulik, et just selle suve lavastuse valisime. Luule ja laulukeel on mulle mõistetavam ja jääb meelde.

Ööliblikas, su tung on imeline.

Sealt /siit/ pole tagasiteed.

ÖÖliblikas, su tund on imeline. 

Siit /sealt/ pole tagasiteed---

teispoolsused mõlemad need.

Juhan Viiding

 Ega pensionist rohkem jõuagi. Sooduspilet 45.- Pealegi on minu nõue, et katus peakohal, sest vihm ei pea mu vanu konte puupingil leotama. Ja teiseks, et oleks võimaldatud ühistransport. Sellega oli nii ja naa. Algas roosiliselt: minul Rakverest buss ja KB Tallinnast rong. Kokku saime kell kuus,  jäi veel kohviks aega. Õnneks olid toredad tuttavad kärmed meile kohti hankima. Inimesed on ilusad ja head. Vaheaeg oli minu jaoks liiga pikk, sest õues oli liiga külm. Kõik see meeli köitev ja kohati hirmutav pidi lõppema lootusega jõuda Rakvere bussile. Ei jõudnud. Ja öisele rongile Rakveresse üle kahe tunni. Õnneks on inimesed ilusad ja head. Saime  tuttavatega autoga Rakveresse ja sealt taksoga minu juurde muljeid vahetema. Poole ööni, sest olime vaksalis toimuva tugeva mõju all. Nii et ...

Et mitte jääda ühesse kinni läksime peale hommikusööki "kunstizaali", mis õnneks Rakveres olemas. 

Arvo Iho fotonäitus "Afrodite lummuses". Härra Iho on vapustava eluloo ja tegevuspagasiga. Võtsin kätte ja lugesin vihmase ilmaga kõike, mida ajakirjandus pajatas. Nüüd veel lisandus ports fotosid, mis võivad meeldida või mitte.

Ja kõik viis filmi võivad meeldida või mitte. Aga meelde jäävad kõik viis. Ja tema jutt on nii mahlakas, et seda võib kuulama jäädagi (käisin näituse avamisel)

Lõppu veel üks pildike näituselt

Uute elamusteni, kulla lugejad!

Inimene on karjaloom

 ...vähemalt mina.

Seltskond on mulle oluline. 

Imestan senimaani ühe üksiku naisterahva üle meie asulast kellel ei käi külas mitte ühtegi tuttavat ega sõbrannat, kes ei väisa ühtegi kultuuriüritust - ei sõnalist ega muusikalist. Minu elu oleks küll väga vaene kui istuksin  üksi  nagu hiir urus. Ah jaa ning reisidel ei käi ta ka, kuigi saab endise ametnikuna minust kaks korda suuremat pensionit. 

Aga mina...olen aktiivne. Kuigi aktiivsus ei tähenda minu jaoks seltsingutes (kuhu koguneb rohkem kui kümme penskarit) osalemist. 

Ühesõnaga, eile käisin Virumaa tantsupeol. Koos Päevalillega, kes sebis piletid, tellis takso ja leidis veel hiljem aega kohvikus muljetada. Sest mis pidu see on, kus muljeid pole! (vaatan, kas saan pildi kätte ja üles)

....

 Ka Poeg 2 vuras tõuksiga kohale ja Poeg 3 kaasaga. Tantsis ju üks pereliige! Seesama noormees, kes reedel lõpetas põhikooli heade ja väga heade hinnetega ning jätkab Väikese Maarja gümnaasiumis. Tuult talle tiibadesse!

Maakoolide aktused on hellad, sest nii algkooli klassijuhataja kui praegune peavad kõnesid, mis on nagu tõelised kõned. Noormehe klass suutis üllatada kuna mängisid plokkflöötidel pala "Igaühel oma pill!" 

Algkooli õpetaja oli koostanud tagasivaatemapi igale lapsele, kus erinevate klassides tehtud joonistused koos soovidega: kelleks saada. Küll oli ta seal politseinik, küll sõjaväelane :D

Põhikooli õpetaja muljetamine trükiti isegi kohalikus kobrulehes. Pealkirjaks sobiks Seletuskiri.

JR: katsetasin, kas viie meetri kõrguselt puu otsast kukkudes on gravitatsioonijõud piisavalt suur, et ööseks haiglasse pääseda. Seda ei juhtunud, sain ainult EMO-s neli tundi järjekorras passida, kuna seal oli ka teisi  minusuguseid füüsikuid kes nii lihtsalt ei pääsenud nagu mina. Kõik oli õnneks korras, sest mul olid ustavad sõbrad -  üks kutsus kiirabi ja teisele kukkusin ma pähe. tegin seda esimesel septembril ja sain seetõttu ühe kuu koolist vabaks. 

Minu mäletamist mööda toimus see kuuenda klassi alguses ja kui mina kohale jõudsin  näidati mulle uhkusega seda nimelist kuuske :D

Muuseas, B klassis oli ainult kolm tüdrukut! Ei tea, kuidas noormehel õnnestus üks neist rahvatantsupartneriks sebida. Arvan, et valija ja tagant tõukaja oli piiga.  Muusikakooli tõrjus sujuvalt kõrvale maadlemine, aga 2017 aasta laulupeol sai ikka mudilaskooriga käidud. 

Õhtul järgnes tore pidu. Poeg 4 Abikaasaga tuli kohale ja vanim osaleja oli Puruvana, ehk minu ema kohekohe 98 aastane. Neid pilte mul pole.

Veel oli tantsupeol rõõmus kohtumine minu endise "hoolealusega" kellest on tore gümnasist saanud, ja kes aastaid tantsib Tarvanpääs. 

Aga veel veidi karjast. Täna tuleb linna Maabranne. Lhme kohvitama ja Aqvasse. Seltsis segasem. Homme võõrustan Kalamaja Brannet kellega läheme Tapa raudteejaama teatrit vaatama ja Rakvere Galeriisse Arvo Iho fotonäitust. Sellest aga juba järgmisel korral.

Kogu aeg juhtub midagi

EILE

Nüüd võiks jälle kirjutada, tundub, et mõningased lugejad ikka on :) Tegelikult kirjutan ikka iseenese huvides, möödunud aasta talvine ja kevadine aeg on nagu kosmosesse haihtunud. Õnneks suvel olin aktiivne FB-sse postitaja (muidugi, mis puutub Tallinnas viibimist)

Lõpust st. eilsest. Aasta sai mööda ja Mustpeade majas sai jälle kaunist koorilaulu nautida. Meeste ja poiste laulu. 

Sellele pildile püüdsin meeskoor Homme, kus laulavad P2 ja P4 

...

Õnneks tuli Kalamaja Branne ka, sest ootamise aeg venis hiliseks, sest poisid, vabandust mehed läksid sööma ja kuidagi ei tahtnud mugava autoga koju vuramisest loobuda. Sõime siis meiegi. Alguses Hellas Hundis. Kahjuks tabas meid linna sõites vapustus, sest lõuna ajal oli teel kolekole avarii. Hiljem Poeg2 luges, et teelt välja sõitis isa nelja alaealise lapsega. 

Mis toitude hindadesse puutub, siis Rakverega suurt vahet pole. Tomatisupp oli parem kui Boheemis ja KB praad üüratult suur. Õlut ei pidanud enne kontserti sobivaks, aga väike kange šnaps kulus küll ära. Suveteenindaja oli heal tasemel, mis harukordne.

Vastu hilist õhtut leidsime (tegelikult otsisime Rimi poodi) väega huvitava pisikese punkri, kus pakuti väga head 70-ndate muusikat. Noored piigad toimetasid. Panen nalja pärast pildi ka. Korralikele ja ontlikele ei soovita, aga minu  immitsiga läks kokku küll ehk tüdruk leidis järjekordsed täpid :)

...

Aga päev enne sain uhke olla. Ei oleks mina uskunud, et karud pannakse tantsima ja 16 aastane lapselaps JR rahvatantsu tegema. Seekordne sai Väikeses Maarjas Pandivere päeval pildile püütud, aga Suur Pidu on alles ees.

Ah et miks mul kiirus taga ajab? Lihtsalt Aqvas pakuti penskaritele sooduskaarti. Kuu aega, 2,5 tundi sauna ja vett 66 raha eest. Muidu on 1 kord 20.- Nii ma siis kasutan iga võimalust, sest sellist kehva ilma ei saa raisku lasta.

NARVA JÕESUU SANATOORIUM

Leppisime Maabrannega kokku, et kui tema kliimapagulusest tagasi, siis kordame mullust käiku. Medical Spa sobib meile. On rahulik ja vaikne, On norm. söök ja parajad saunad, kus auru pole ainult moe pärast. Ja mis kõige tähtsam: on välibassein, kus arteesia vesi (kes viitsib, see uurigu välja mis imeloom see on) Kui ilmaga veab, siis võib rannas pikki tiire teha, kasvõi seitse kilomeetrit, mida Maabranne peaaegu et üritas. 

...

Mina muidugi mitte enda viletsa füüsise ja kepi toel. Aga midagi ikka.....

Mulle meeldivad rohkem sellised vaimsed protseduurid

Ja nüüd veelkord silt, reklaamiks, edeva minuga

Tundub, et sügisel teeme seda jälle!

Ega ma Brannelt küsinud, aga ta lihtsalt näb nii hea välja. Eks kui virisema hakkab, siis võtan maha. noh ta minust ikka hulga noorem ka!

Elu ei ole ainult leib, vaid lilleõis leival

  Ei tea, kust see pealkiri siia pudenes. Kui on pealkiri tuleb ka jutt kirjutada. 

Et mis on vahepeal juhtunud? Kui on? Kas on ? On on..

Imelik, sündmustele andis tõuke uus ID kaart. Sellega oleks nagu mingi värav avanenud. Ja tõehetk ka. Praktiliselt olin sügistalve emale pühendanud, aga võtsin parima. Kultuurilises mõttes. Koos Tenerife-reisiga. Siis käis plõks mis oli ettearvatav. Põgenesin kodukesse mõtlema. Oli vaja otsustada, kas edasi elada või kolida. Tatised ilmad, aga toas nii soe, nii soe. Jäämiseks tuli ebamugavusi likvideerida. 

Sellest olen kirjutanud 16.mai postituses. Nüüd susserdan mõned pildid ka.

üks lustakas pannkook

ei saa aru miks ma ei ole varem arvutitooli ostnud? Poeg 2, kes abiks, imestas ka. Tool sai kaks funktsiooni. Arvuti ja teleka vaatamine. 

Läikiv duššinurk spetsialisti puhatatud. Õppisin tööd vaadates ka. Järgmine kord oskan ise paremini :)

Saun on ootel ja väheste vahenditega hubasus

...

võõrasemad lähevad üha kenamaks!

ja vetsu pott püsib kindlalt ning Rotthiir ei saa enam tuppa.

Nu raha sai muidugi kõvasti tuulutatud, aga olemine on überhää. 

Eks siis tuleb suu sekki mööda settida, aga õlu on paganama kalliks läinud, eriti IPA ÕLLENAUT. 

Sellele vaatamata on äng selleks möödas .

Kuidas ennast premeerisin sellest järgmises loos.