Oh need kaunid septembri ilmad!
Pühapäevane buss oli armuline ja nii jõudsin poole kahe paiku Võsule.
Hommikul olin kodus minimalistlikult einestanud, sest munad olid otsas ja sai ka.
Poest ostsin coca cola 1, 15 ja enne bussile minekut jäätise. Jäätis oli pettumus. Viva vegan pidi sisaldama kõiki häid asju, aga külmikust võetuna ja paberist vabastet oli sisu küll hea, aga vahvel pehme ja söömine raskendatud. Vaevu jõudsin enne bussi söödud ja 1,5 raha oligi läinud.
Kohtusin enda blogilugejaga, kellel oli hetk vestlusaega ja kes ootas mind bussi pealt. Tema kiirustas, aga veidi saime ikka jutustada. Ja loomulikult sain pildile!
uurisin kodukohvikust mille värav lahti, aga aiapingid ja lauad ära korjatud (muru niitmine) et mis hinnad. Külasupp, mis pole minu lemmik 5- ja pasta 10.- Toas söömiseks mulle liiga kallid.
edasine vahejuhtum on kommentaaris ja enam ümber ei kirjuta. Kui, siis jagan ühte tunnet. kahe lapse emana ja u. 25-30 aastasena oli Võsu minu meka. Ausalt, kaalusin 55-57 kilo, suutsin rannas sulgpalli mängida, käbi topitud sellesse valgesse asja, et tuul minema ei viiks. Suutsin ennast rippkiige ühel poolel rippuda jne. jne. See on kõik läinud ja ei tule kunagi tagasi.
meeleolu hoidmiseks läksin vette. Pool kilomeetrit kõndi. meri paitas, aga tasakaalu hoidmisega oli raskusi. Siiski sain ennast vette kasta. ma ei olnud ainuke.
Kodulinnas jäi tunnike pühapäevaaega. Oli räpane, väsind mehed magasid promenaadi pinkidel.
Lugesin veelkord läbi fotograaf Carl Sarapi stendi. Olgu paigaldaja tänatud. Siis käik Grossi tõi kotti karbikese väikseid tomateid 1,- et lõpuks päästa Mozarella pallid. Täistera rösti , mille sain korvist 0,77 sendiga (tunnustatud eesti maitse, muidu 1,54) Paar väiksemat kurki ja viimase pakkumisena karbi beebi salatit 0,60. Kui ikka külmkapist vahib vastu Hispaania vorst (no see, mis ta nimi oligi, ilmselt vinnutatud) ja jupp maksab 3,48 asemel 1,39, siis tuleb see kotti panna ja õhtu jooksul koos kurkidega ära süüa. Ausõna, lühike jupp oli. Ja siis veel krevetimääre 1,54 muidu 2,18.
Täna võtan randa karbikese kaasa. Salat, sai, määre ja kohakotlett, mis juba ununes. Pärast vett on hundiisu ja kapitühjendus ka oluline.
kuidagi ei saa jagu kanfileenakitsatest ja puutumata, õnneks vaakumpakendis suitsukana koivad.
magusaisu piinas eile pool õhtut, aga kuna olin kaks raha raisanud väikese jäätise peale, siis jätsin suure ostmata. Kiusasin ennast.
Nii, varsti lähen jälle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar