neljapäev, 17. märts 2022

kolmekümne kolmandat korda

 

Täiskasvanud lapse (poja) sünnipäev on emale eriliste tunnete päev. 

Kõigepealt uhkuse ja armastuse tunne: Kas tõesti on see minu ja mehe ühislooming? Kuidas ta tekkis? Kuidas tuli see ime siia ilma?

Teiseks on uhkuse ja armastuse tunne: Minu poeg! Vaata kui ilus ta on! Vaata kui tark ta on! Juba pöörab, juba roomab, juba kõnnib, juba räägib...

Kolmandaks on uhkuse ja armastuse tunne: Ta saab hakkama! Koolis, sõpradega suheldes, lauldes, viiulit mängides, palli mängides...

Neljandaks on uhkuse ja armastuse tunne: Nüüd on ta suur. Kuidas ta nii ruttu suureks sai? Ta saab hakkama! Valikutes, erinevaid töid ja ennast proovile pannes. Kiitused  paitavad ema südant. 

Viiendaks on uhkuse ja armastuse tunne: "Siis ma lähen, seisad keset tuba: Kaisutus: Nii lühike on seegi. Sest seal väljas mind ju ootab juba tähtis töö või veelgi tähtsam keegi. (Jaan Kross "Emale")

Kuuendaks ja tuhandeks aastaks on uhkuse ja armastuse tunne: Rõõmus lauluke. Ott Arder 

"Elu täis on muinasjuttu, muinasjutt täis elu. Kindlad piirid kaovad uttu, jäävad rõõm ja valu. Lootusetus olukorras ainult loota tasub. Mõne lihtsa rõõmu võti laulukeses asub.

1 kommentaar:

päevalill ütles ...

Palju õnne! Elu annab selle eest, mida oled andnud. Varem või hiljem. Kaudselt või käegakatsutavalt.