Ehh, kui sain koolivabaks hakkasin möödunud nädalal eneseharimisega tegelema. Sinna mahtus KAKS raamatukogu üritust: Tarmo Vahteri Pätsi- aja lugude tutvustus ja endise Virumaa Teataja ajakirjaniku Rein Siku enesetutvustus. Mõlemad olid mulle sobivad ja huvitavad. Kui kogemata oleks sularaha olnud, siis võib olla oleks Pätsi raamat minuga kaasa tulnud. Tõesti, tore, et läksin.
Rein Sikuga on meil "suhe", sest tema peatoimetajaks olemise ajal leidis ta mõne minu tagasihoidliku üllitise jaoks leheruumi ja tagasisidet. Tänu slaidiesitlusele tulid meelde ilusad ärkamisajad, Fosforiidisõda, Viru Särud, "Kalevipoja" ettelugemine Vallimäel, Viru Regi st. regilaulude ettelaulmine Vabariigi aastapäeval Kolmainu kirikus, Kaerajaani tantsimised jm. Viru Vanne teatris jm. südamlikud sündmused. Ei klassiviha, ei sülje pritsimist. Olid ajad, ma ütlen. Maailm on muutund, ma olen muutund...
Et meeleolu üleval hoida läksin ja ostsin endale meeleolusaapad. Õieti kahed, ühe hinnaga. Ja jälle tabab mind hämmeldus, nagu alati. Kuidas saavad poed selliseid allahindlusi lubada? Kui kõrge on siis õiglane hind? Mõlemad saapad on kunstnahast, sest elu on mulle näidanud, et sodises vees ja lumes pole mõtet sadat eurot leotada.
Mida teha, kui edevad saapad silma nuumavad. No ikka minna eputama. Variandid nadid ja sõelale jäi teater. Viimane etendus "Charlotte Löwensköld." No mis ma oskan öelda. Ilma selle nägemata oleks ka kõik hästi, aga ei kahetse. Lisaks sain kohalikule linnabrannele sünnipäevakingi tehtud. Rahvast oli väga vähe. Kolmandik saali reede õhtul. Üks valik on veel. Järgmisel nädalal, kui kaaslase leian. Seniks valmistan vaimu kooliks ette ja käin koolimajas võõrutusravi tegemas.
3 kommentaari:
Kas Indrek Jetsi ehete näitus oli juba teatris üleval.
Möödunud reedel veel polnud, homme lähen, siis saan vaadata.
Tnx. Vaata ja muljeta palun.
Postita kommentaar