Mõtlen juba mitu aastat ühte ja sama: kui isekas oli AK-l surra jõulude ja vana-aasta õhtu vahepeal. Aeg, mis peaks olema aasta kaunim, on minu jaoks piin, mis vajab ikka ja jälle läbimängimist. Mõnel kodupeol on isegi õnnestunud ennast poolenisti ära petta, vaadata laste ja nende laste silmadesse, kuigi parema meelega poeks urgu.
24.detsember oli venna, keda pole minuga samuti seitsmendat jõulut, pulmapäev. Kõik need aastad, ärgates jõululaupäeva hommikul hakkan ootama nende päevade ängi, sest see pole jäänud kunagi tulemata.
Leinad ei kao, nad muutuvad ainult ühest olekust teise.
Seekord otsustasin ennast üle kavaldada ja reserveerisin endale ning Pealinna brannele väikese meelelahutuse Lavendli SPA-s. Täna, Tallinnast koju saabudes mõistsin, et need kaks pealinnapäeva olid just need, mis mulle väikeseks trööstiks ja palsamiks. Valisin eile lõunaeineks minu armsa Boheemi (Lavendlisse sai alles kella kolmest) ja pärast seda püüdsime trammiga logistades ning lahtises lumes sumades külastada mu lemmikpaika (lihtsalt huvitab selle kandi areng) Kopli liine. Uusarendus edenes, kraana nool liikus ähvardavalt pea kohal, aga mitmete uute majade ees roogiti lund ning kelgumäel kohtasime kaunist ema kahe ja kolmveerand lapsega. Päris mere äärde ei saanud, aga vaated olid. Tagasi tulime bussiga 73, siis veel viimane, minu jaoks õudne tänavate ületus, et Viru treminaali saada, ning bussisõit võis Viimsisse alata. Olen Lavendlis mõned korrad käinud (branne töötas aastaid tagasi peale Viimsi Spa veidike ka seal), aga ööbinud polnud kunagi.
Kes otsib rahulikku kulgemist nendele soovitan soojalt. Suitsusaun oli endisel tasemel, teises jätkus auru ja kõik see täitis õhtupoolse eesmärgi ennast turgutada. Veelgi mõnusam oli, et restoran samas majas. Mulle muidugi mereannid ja valge vein. Ilus oli vilkuvate kuusetulede valgel ja rahvast oli parajalt. Hommikusöögil polnud samuti süüd ja kuna aega lõunani, siis tekitasime endale saunahommiku. Siis jälle bussi ja linna poole.
Kalamaja lennusadama ümbruses on metsikult "uusarendatud". Maja maja küljes kinni. Branne maja on nagu uunikum teiste seas. Varsti võiks ta taburetil maja ees istudes turistidelt pildistamiseks raha küsida. Kuna brannel muid tegemisi, siis suundusin Balti Jaama Turule. Mulle lihtsalt meeldivad need Vintage poed ja muudeks kohtadeks polnud lumesupis sumbates jõudu. Kirsiks tordil leidsin ühe Antiigipoe nurga, kus piisavalt äratundmist.
Kodupoole bussis kohtasin omavanust endist õpetajat, kes aastakese pensioni. Vestlesime igavikust ja kaduvikust. Koroonast veidi. Teises kodupoole bussis kohtasin tuttavat, kes kuuldes, et käisin linna peal, hüüatas: aga elekter!!!! Selle lausega murdis argipäev sisse. Kodu oli säästurežiimil ja külm.
Üks kohustuslik pilt teemasse: mina olin siin!
7 kommentaari:
Oled elegantne daam, nagu alati!
Jah, ka mina ketran vanu kuupäevi oma mõtteis, mis kunagi oli, ja mõtlen, mida ma teisiti oleks pidanud tegema. Aga vastus on see, et mis tulema peab, see tuleb, minevikku muuta ei saa, keskenduma peab tulevikule.
Ja aeg parandab haavad. Kui mu isa suri 1.jaanuaril, siis arvasin, et see muudab alati mu uue aasta alguse kurvaks. Aga mõne aja pärast hakkasin seda unustama, ja arvan, et see on õige. Surnutel tuleb lasta minna, elu on elavate jaoks.
Oo, Kalamaja kandis polegi enam aastajagu päevi uitamas käinud.
Ettevõtlik Sina! Ma muudkui lükkan Tallinna-tuuri edasi, SPA (Haapsalu) olen lausa peast välja visanud :)
Head vana aasta viimaseid tunde! Ja parimat uut :)
Aitäh mu kaasjälgijad läbi aastakümne (te). Mõnusat aastavahetust!
Teguderohket uut aastat ja jätka ikka samas vaimus. Nii palju huvitavaid kohti veel avastamata.
Ärevil neiu - aitäh ja tore sinust kuulda. Võiksid ka mõne rea postitada, oleks huvitav lugeda :)
Postita kommentaar