ja selle aasta pikk esimene
Tegime Anneli ja autoga kolmandal jaanuaril talvesõidu. Kõik on ju niii-ilus! Ja külmaks ka ei läinud. Juht valis tuntud teid: Rakvere-Jõepere- Pariis- Saksi- Moe -Tapa (ja ongi mõisa kohale ehitatud korterelamu lõhatud). Keerasime ninad Lehtse poole. Jälle nagu poleks siin teel kunagi sõitnud. Imelike nimedega kohad: Jootme, Põriki, Härjamäe... Vanad ja vähem vanad majapidamised. Kuna päev lühike, siis pöörasime teist teed tagasi. Huvi tekitab viit Rabasaare. Lumeolude tõttu ei riskinud. Teine kord. Tee äärde jääb erakätes Kolu mõis. Valdo Praosti järgi 156 mõisat Lääne - Virumaal. Ilu imetledes jõuame Kadrina taha Undlasse, endiste Flora hoonete juurde. Et silmailu pikendada valisime tagasiteeks marsruudi läbi Viitna. Nagu alati, ei pidanud pettuma. Nii see sõit tehtud saigi.
Kodus kolasin huvi pärast Tapa muuseumi kodukal. Kunagi käisime seal töötute grupiga, räägiti palju ja huvitavalt. Mõisad on kõik kenasti jonksu pandud, vali ja loe. Kalmistud ka. Sügisene kalmistupostitus jäigi tegemata. Sellest moraal: kui kohe ei kirjuta, siis ei kirjuta üldse.
Mõned udupildid nelja tunni vältel:
4 kommentaari:
YouTubes on Rabasaare lugu
https://www.youtube.com/watch?v=FHk92-TGFp4
Aga talv on kaunis!
Ahjaa... ma kolasin eile Tapa muuseumi lehel, ajasin jälgi sellise huvitava nimega küla kohta nagu Linnapäh nimeline.
Ja raamat ka on! Igaks juhuks viitan, isegi kui tead, ega küll küllale liiga ei tee ;)
https://www.apollo.ee/lehtse-turbatoostusest-rabasaareni.html
aitäh, kui mõtted lämmatavad on alati hea minevikku sukelduda.
Postita kommentaar