pühapäev, 6. märts 2016

Üks eluetapp kaante vahel


...järg eilsele

Tegelen ikka veel perioodiga 1998 - 2003.
Ma ei tea kui palju on teil veel paberkandjal igasugusi materjale. Polnud sellele mõelnud kui hea tunde annab  oma käega kirjutatu - mitte trükitud materjal ning igasugu naljakate joonistuste vaatamine. Hiljem, kui juba kõik printerist tuli, pole läbivaatamine üldse nii soe ja huvitav. Siis on need "lihtsalt paber".

Ja enam pole peaaegu et paberit ka. On failid. Sellepärast teen riiulitesse ruumi valikuliselt.

Olen tähele pannud, et vastavalt meeleolule on mul kaks kirjastiili. Üks püstine ja teine paremale kaldu. Huvitav, mida sellest võiks järeldada?



Testide tegemine meeldis mulle juba siis
......
olin selle kõik unustanud...
Spikrite meisterdamises polnud mulle vastast- suuremad, väiksemad ja veeel väiksemad kollased paberid

ikka veel leidsin naiiv-armsaid tehnikaid
....
....
ja üha lustlikumaks läheb



eheee
ning kõik selle olendi kohta
Lisaks valik naljakaid koolitusi
ja mõtlemapanevat

Kogu mu tarkusest hoolimata läks mu noor sõbranna vabasurma ja abikaasa sai teise infarkti. Oli aeg
see ajajärk lõppenuks pidada

2 kommentaari:

päevalill ütles ...

Ootan jätku,huvitav nii mulle kui kindlasti ka neile,kes pole kommenteerinud

Emmeliina ütles ...

Aitäh Päevalill - no natule juba said :)))