Pühapäev, 10. august 2014

Emmeliina folgiblogi


RAHVAMAJAST SAI TÕELINE RAHVA MAJA

kui Triinu Taul poole seitsme paiku lavale astus. Astus polegi õige sõna - nii pehmelt ja sulnilt hõljuvad haldjad. Aga haldjate hääl ei kõla kindlasti jõuliselt. Variatsioonidega. Seda ei saa kirjeldada. Selles oli see õige folgitunne, nagu poeg ütles. Meile kõigile sobis. Nii viiestele, teismelisele tütarlapsele, noortele ja minule.Kuna istmeid ei jätkunud, siis inimesed lihtsalt istusid põrandale - nii lava ette, kui vahekäikudesse. Koridori ka. Esineja oli enda sõnade põhjal hämmingus. Oli kujutlenud pisikest intiimset inimeste rühma, kes mõnusasti "lihtsalt on". Me ikka vajame Jaan Kaplinski sõnu:
"see maailm, mis elab sinus,
mis sinuga ühte loodi,
on sama vana kui sina
ja veidi su enda moodi.

See maailm sind peab kandma
ja sina pead kandma maailma,
ta on nii soe ja pehme,
tal on kaks niisket silma.

Kaks niisket lapsesilma,
mis võtavad sinult rahu.
Sa tunned, et kunagi enam,
sa oma maailma ei mahu.
...
Lugege kindlasti või kuulake laulu  - see on nii hea. Ega asjata laste ja nende laste kehad muusika saatel puhanud. Poolteist tundi polnud vaja kedagi ohjata. Triinu Taul tegi meid kuidagi paremaks.

MILLINE PEAKS OLEMA IDEAALNE FOLGILAPS?
Vanemate ja kõrvalolijate jaoks pisike ja paigal. Unistuste pailaps kärus magamas. Kogu päeva. Lisaks saab vankrisse paigutada mustmiljon folgitarvikut. See aeg saab ühe aastaga otsa ja folgibeebist koorub välja üks uudishimulik ja ringikolav tegelane. Kuni...no ütleme viieni. Siis saab näiteks turvamehega hirmutada. Mõni muusika aitab ka.

DAGÖ metsalaval
Aa, see on see, hüüdis Põnn, kui esimesi lugusid kuulis. Jällegi oli metsalagendikule mahutatud müstiline arv pealtkuulajaid. Kel folgitool pepuga st. seljas kaasas, see juba vana olija ja võis nüüd maaslebajatele ülevalt alla vaadata. Ega mitte ainult selle pärast. Mõnedega lihtsalt on nii, et istuma saavad, aga püsti enam mitte. Aga vahepeal lihtsalt tuleb ära minna. Et jälle tagasi tulla. Ju korraldajad teavad logistilist osa läbimõeldult ja paremini. Meie staarfolkijatel oli isegi pisike latern kaasa võetud. Kuigi ka korraldajad olid tulukeste eest hoolt kandnud.

KOHTUMISPAIKA EI TOHI MUUTA
Selleks on igaveseks ajaks ja igavesti "Lainela lastelaev". Lapsed paati ja suured...saavad suurte asju ajada.  Ja kui veel mõne kosutava joogi kõrvale pakutakse "bennsiinijaamarocki" (folgiraamatuke aitas tundmatut tuvastada), mille kuulamine ehk noorenduskuuri pakub, võib öö tulla.
Tuleb ta metsalaval Norra saamiansambli saatel.
Midagi sellist pole kunagi kuulnud. Kännul istudes, mets ja meri käeulatuses.

TSIVILISATSIOONIS TAGASI
Kell on kohe kolm saamas. Kolmest kingapaarist toanurgas on tekkinud pisike liivahunnik. Teki alt paistavad pisikesed määrdunud varbad. Keegi tekitab helisid, mis hea kujutlusvõime korral joigu meenutavad. Varsti tõuseb päike. Kõik on täpselt nii kui peab.

Kommentaare ei ole: