Teisipäev, 29. juuli 2014

Kaks pesemata jäätisetassi kraanikausis

ja ebatavaline vaikus toas. Põnnid ja pisiõde pakiti autosse ja ....juba poole tunni pärast said oma voodikestesse tuttu. Hea, et perekond tegi pesa vanematekodu lähedale.

Meenutused ja tänapäev
Nelja poja emana ei mõelnud ma kunagi, mida see 45 pluss vanuses kaasa võib tuua. Kõigepealt tõi ühe ütlemata kauni ja viisaka tüdruklapse. Kuueks pikaks "olen üks ja ainus ja teie kõige armsam lapselaps" aastaks. Tirtsu sünnist saab sügisel kolmteist aastat ja temast on kasvanud üks ütlemata tore neiuhakatis. Vanaemast pikem, kallistab kõvasti ja ärkab hommikuti naeratusega vanaema voodis. Minu meelest on see nii tähtis, et laps hommikuti naerataks. Siis on maailm tema! Laulab ka ning hoiab noorematel sugulastel silma peal. Teda võib usaldada. Vaatamata vanaema suvelemmiklaulule "Kaugel külas" (Curly Strings) külastatakse meid igal võimalikul vaheajal.  Jätkuvalt.

2007 lõpus saime kena kaasavara. Kohekohe kaheksa aastaseks saava poisslapse. Temaga oli ja on teistmoodi tegemine. Suhkrusaiasööjast on kasvanud tõeline teismelisest "tõuksifänn". Selgituseks tüdruklaste vanaemadele: Eesti Keele Instituut, uued sõnad, tõuks - tähendus tõukeratas. Näitelause: laps sõidab tõuksiga kooli.
Lisaks tõuksitrikkidele oskab ta kiiresti joosta ja ujub paremini, kui vanaema. (Nädalalõpu suvepäevade kogemus Verevi järves) Kahjuks tean ma temast üha vähem. Tubased pereüritused on talle sulaselge piin. Sooviksin, et ta oleks rõõmsam ja lahedam. Naerataks rohkem.

Viieaastased põnn ja tirts on vendade lapsed. Lasteaialapsed ja väga suured isiksused. Kuna töötan samas vanuses lastega, siis pean nentima, et ilmselt kukkus meteoriit või juhtus mingi üleüldine looduslooming, aga pea kõik Pühvli aastal sündinud lapsed on erilised ja eriliste vajadustega. Ühekaupa tõelised pärlid, aga koos samavana ristipojaga moodustavad sellise purustava energialaine, et hoia piip ja prillid.  Ja tõelised killumeistrid, kui aega tähele panna. Viimane üllitis tirtsult, kes räägib õiel istuva mesilasega: kuule mesilane, sa võid nüüd ära minna. Su ahne perekond lendas juba minema.
Või põnnilt transporditöötajate suvepäevade bussivedu vaadates (kuus meest peavad bussi paigast nihutama ja edasi tirima): kas nad tirivad selle katkise bussi nüüd bussiteenindusse?
Ristipoeg: mulle nii meeldivad väiksed lapsed, sest nad on nii hellad.
Igatsen neid kohe, kui uks nende seljataga sulgub.

Viie-aastase põnni varsti kolmeseks saav vendpõnn. Niisama pikk, kui lai ja pehmeke- sellepärast maandub tavaliselt suuremate kahjudega. Ptüiptüiptüi! Ohutundeta uudishimulik. Lonin ja kõik!
Samas suur kallistaja, kes hoolib väga oma alles aastaseks saanud pisiõest.
Õde on tõsiste sinisilmadega pisike ja mõtlik piiga, kes veel vägaväga oma emme-issi oma.

Märgistamata on veel suure õe kahene väikevend, kes tänu issi töökohale juba maailmas ringi rännanud rohkem, kui vanaema. Viimati sai temast Pariisi tänavapoiss. Ja setu sepp. Tema on ka vägaväga oma emme oma ja meil harv külaline.

Tegelikult mulle meeldib, kui pisilapsed eelkõige lapsevanemate külge seotud nagu kängurupojakesed. Küll hiljem jõuab neid pikemaks ajaks vanavanematele välja laenata.

Neljas poeg on veel lasteta, aga selle eest väga hea onu. Geenivärk, vist.

Nüüd pesen tassid ära ja viin põnnide laenuraamatud raamatukokku tagasi. Igaks juhuks koristama ei hakka, sest mine tea....

Vanaemad, andke teada, kuidas teil suvi läinud on?
(jätk jaanuaripostitusele vanaemadest)

7 kommentaari:

Bianka ütles ...

Mul on lapselapsi vaid kaks ja needki kaugel. Mis ühest küljest hea, et neid liiga tihti vanaemale ei "laenutata", aga teisest küljest tahaks muidugi sagedamini nendega aega veeta. Nüüd puhkuse ajal olid nad minu juures, aga mitte korraga, vaid vaheldumisi, ühel nädalal üks, teisel teine. Miks nii, seda sa juba tead :D

Oli väga tore aeg ja loodan, et nendegi mälestustesse salvestati üks ilus suvemälestus "maal vanaema juures". Aga lastelastest on kaks korda rõõmu, siis kui nad saabuvad ja siis kui nad lahkuvad :P

Emmeliina ütles ...

tore, Bianka, vähemalt üks avalik vanaema võttis sõna :D

helle ütles ...

Mina olen vanaema permmanentselt, st et iga päev kohal. Kui jääbki mõni päev vahele, siis on kohe tühi tunne. Plaanime koos oma päeva. Nüüd kuumaga oleme paar tundi koduküla rannas ja oleme saanud kenasti pruuniks. ( mina pole küll aastaid nii pruun olnud, isegi jalasääred, mis muidu üldse päikest ei taha külge võtta)
lapselapsed pole kordagi veel minu juures maganud ei öösel ega päeval, selleks pole olnud vajadust, sest mind nende juurde kutsuda on lihtsam.
Mis puutub mõnes blogis tõstatatud probleemile, et õed.vennad kaklevad ja konkureerivad omavahel, siis esineb sedagi.Aga siis jälle kallistatakse, musitatakse, ja elu läheb edasi.
Arvan, et see karastab iseloomu ja üksiklapse egoism jääb välja kujunemata.
Suvi on ilus ja alles nüüd ma tunnen, milline õnn on elada Pärnus oma tütre pere läheduses.

Emmeliina ütles ...

Vanaema Helle, mul on Sinu pärast hea meel!
Minu meelest oled teinud õige valiku.
Mida vähem, seda lähem :)

soodoma ja gomorra ütles ...

Ma tahtsin ka öelda, et mul on vanaema Helle üle hea meel. Nii armas oli seda lugeda.

Anonüümne ütles ...

Hea lahe-ladus kirjutis.Kui endaga rahujalale saan,kirjutan(kasvõi mõttes)ka,sest olen ka vanaema nii telefonis-arvutis kui ka mõnikord päris põhjalikult siin ja praegu.Päevalill

Emmeliina ütles ...

muidugi, Päevalill, kirjuta! Me kõik ju oma sõpruskonnast pühendunud -vanaemad. Ja viilimine-minemahiilimine on ka mõnikord lubatud ;)