Väike vägivaldne tõlgendamine

Lugesin üht bloogi, kus omanik muretses, et jääb raha vähesuse tõttu kultuurituks.
Mõtlesin, et võtan siis oma mätta ja vaatan sealt otsast.

Minule on igasugu tarbimine eelkõige emotsioonide ostmine. Ja kui need siis minu sees pesa teevad saan sealt edasi minna. Suurema osa emotsioonidest saan tasuta, kuid on neid, mille puhul tuleb vähema või suurema rahasummaga arvestada. Raha selle tarbeks ma ei leia (mis tobe väljend), vaid panen kõrvale. Pere eelarves mul selline lahter "vaba aeg ".

Mis on kõigel sellel pistmist kultuuriga ja mis see kultuur siis tegelikult on?

ÕS-ist selgub, et kultuur on alati + märgiga. Kas ette, või taha.
Esimene sõna agri+kultuur= maaviljelus. Täiesti päri. Kui ikka viljakas maa, siis iga seeme, mis sinna külvatakse kasvab. Saab sealt siis umbrohi, ilu-või söögitaim. Aga midagi saab alati. Aiakultuur ehk aias kasvatatav kultuurtaim eeldaks millegi ilusa olemist. Ega ma ju tea, kas võilill või nõges on kultuursed taimed. Ilusad, aga tülikad küll.
Keelekultuur on üksikisiku keeleline käitumine. Lapsest saati pähe tambitud, et "loll ei tohi ütelda", aga no kui ikka on, siis ütlen. Ja mõnikord neid teisi sõnu ka. Kuigi meie põlvkond on keeleliselt enam vähem tsensuurselt üles karjatatud.
Kehakultuur - millegipärast tuletab meelde nõuka aegseid kehalise kasvatuse tunde, kus poisid-tüdrukud koos, ühed võimla ühes ja teised teises otsas, kultuurselt oma keha harisid.
Kui kultuurfilm on tõsielufilm, kas siis kultuur on tõsine elu? Ja massikultuur ehk popkultuur on rahvahulkadele meelepärane kultuur ja tõsielust pole seal enam midagi räägitud?
Omakultuur on rahvuslik ehk oma, võõrkultuur on siis ilmselt võõras ja mitte oma.
Ühesõnaga, läksin arutlusega omadega rappa ehk võssa, mis teps mitte pole kultuurmaa, millel teostada kultuurkündi kultuurtehnikaga.

Proovime siis teisest otsast.
Kultuurne - kõrgel kultuuritasemel olev, kultuuriinimesele omane, loodusmaastik on asendatud kultuursega. Kas sellest tuleb aru saada, et mida kultuursem, seda loodusvaenulikum?


Aga on veel teisi allikaid. Näituseks EKSS (Eesti keele seletav sõnaraamat). Vohh, õige koht!

Kultuur - inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuste kogum.
Ja valikuliselt näiteid: aadlikultuur, venekirveste kultuur, rahavakultuur, kõrgkultuur jne. jne. jne.
Kultuur - mingil alal saavutatud tase.
Oi oi kui palju arusaadavaid, vahest meenuvaid, aga pahatihti mittemeenuvaid sõnapaare. Koopeerin:
/Sajandipikkune laulupidude kultuur. Suulise ja kirjaliku kõne, mõtlemise kultuur. Kõrge esteetiline, kirjanduslik kultuur. Suure sisemise kultuuriga inimene. Ls. ehitus|kultuur, elamu|kultuur, filmi|kultuur, hinge|kultuur, juhtimis|kultuur, kaubandus|kultuur, keele|kultuur, kirjandus|kultuur, kodu|kultuur, kohviku|kultuur, koori|kultuur, kunsti|kultuur, kõne|kultuur, käitumis|kultuur, laulu|kultuur, lava|kultuur, liiklus|kultuur, muusika|kultuur, mõtlemis|kultuur, olme|kultuur, sanitaar|kultuur, suhtlemis|kultuur, tantsu|kultuur, teatri|kultuur, teenindus|kultuur, tootmis|kultuur, tunde|kultuur, tõlke|kultuur, töö|kultuur, vaimu|kultuur, vormi|kultuur, väljendus|kultuur, värsikultuur; alasti|kultuur, kehakultuur./

Edasised kultuuri tõlgendused puudutavad jällegi kultuurtaimedega seonduvat. Loetelu lõppeb pärmikultuuri, segakultuuri ja vesikultuuriga (viimast mitte segi ajada vesi-iluvõimlemisega)

EKSSi-i arvates on kultuurne kõrgel kultuuritasemel olev, läbi ja läbi kultuurne inimene, kel kultuurne käitumine ja kultuursed harjumused.
Ja kultuurinimene on kultuurist mõjustatud.


Minu kultuuriharjumused:
Kodus tegelen kodukultuuriga, olme ja sanitaarkultuuriga - no et pesen ennast puhtaks enne kui rahva sekka lähen. Ja panen puhtad riided selga. Ühesõnaga harin ennast pealtpoolt. Muuseas olgu öeldud, et minu jaoks on kodukultuur väga tähtis ja koosneb nii pühkimisest- nühkimisest kui ka pereliikmete teretamisest ja näiteks vaikse häälega rääkimisest kui keegi magab. See viimane käib vist hingekultuuri alla. Või käitumiskultuuri? Kindlasti on käitumiskultuur see, et ma ei pillu prügi maha ega vii metsa alla, ei suitseta bussijaamas ega sülita kaaskodanike jalge ette. Ei vannu ega lärma avalikes kohtades - ühesõnaga ei kahjusta enda olemasoluga kaaskondlasi.
Teatris ei räägi etenduse ajal ja vaheajal ei kritiseeri teiste naiste mehi ega nende ebasobivaid rõivaid, sest olen kultuurne inimene ja mul on kultuursed harjumused. Proovin mitte teiste jutu vahele segada, mida on mõnikord raske teostada, sest siis ei saaks üldse sõna sekka öelda. Selle nimi on ilmselt vestluskultuur. Kavalalt viin jutu nendele teemadele, mida enam -vähem valdan ja kus valdkonnas pole suuri "ämbreid" karta. Siis olen kultuursem. Eesti mängus valin võimaluse korral teema "kultuur" või Varia tuginendes vanale rasvale. Ühistranspordis on mul kaasas vähemalt üks kultuurne teos, mille kaante vahele mahub kenasti Kroonika või Õhtuleht.


Minu kultuuriprogramm aastaks 2011
1. 1kord kuus käin teatris (just nimelt käin) ja räägin siis sellest ja võimalusel informeerin blogilugejaid. Kena oleks muidugi käia mitte teatris, vaid etendust vaatamas, aga arenguruumi on. Loen kollasest ajakirjandusest näitlejate kohta, et teada saada, kes kellega elab või kes kelle laps on.
1. 1 kord kuus käin klassikalise muusika või koorimuusika kontsertidel, ka kohaliku muusikakooli õpilaste omad lähevad arvesse. Ostan alati kava ja püüan meelde jätta tuntud ja tundmatuid heliloojaid ja luuletajaid. Kirjutan sellest kindlasti blogisse.
3. 1 kord kuus laenutan kohalikust raamatukogust ühe kultuurse raamatu (ma veel täpselt ei tea, missugused need on), õpin pähe autori ja mõne tsitaadi. Kirjutan sellest kindlasti blogisse.
4. 1 kord kuus käin kunstisaalis (kohalik läheb ka arvesse) Kirjutan sellest kindlasti blogisse.
5. Pidevalt tuletan meelde eesti ajalugu, eriti pööran tähelepanu aastaarvudele. (hea spikker on pisikeste koolipäevikute tagumistel lehtedel)
6. 1 kord kuus vaatan ühe väärtfilmi (kas kinos või telekas või arvutis) Kirjutan sellest kindlasti blogisse.
7. Õpin igas kuus pähe ühe luuletuse teades autorit ja tema sünniaastat, vajadusel ka surma-aastat

Vajadusel (no kui poolel aastal ei ole veel piisavalt kultuurne) täiendan nimekirja teie poolt pakutavaga. Kultuurne inimene on avatud inimene, sest kultuur kuulub rahvale st. minule.

Ühesõnaga tahan uuel aastal olla läbi ja lõhki ilus kultuurtaim.