Kuna lugu ilmus Virumaa Teatajas arvan, et kõigepealt panen siia üks link
http://www.virumaateataja.ee/?id=149304
Aitäh kooskõnnitud tee eest 1994 - 2003
reede, 7. august 2009
Liblika tiivalöök
Olen paar päeva ühe minu jaoks väga hea loo lummuses. Muidugi mängib suurt rolli kirjutaja isik, kelle teod mulle teada. Oli ju Tiina Ervald Poeg3 klassi- ja eesti keele õpetaja ja meie pere jaoks üheksa aastat võtmeisik hoopiski teistmoodi pedagoogikamaailma.
Kuna lugu ilmus Virumaa Teatajas arvan, et kõigepealt panen siia üks link
http://www.virumaateataja.ee/?id=149304
Aitäh kooskõnnitud tee eest 1994 - 2003
Kuna lugu ilmus Virumaa Teatajas arvan, et kõigepealt panen siia üks link
http://www.virumaateataja.ee/?id=149304
Aitäh kooskõnnitud tee eest 1994 - 2003
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
On küll väga sisukas artikkel ja ÕIGE, ÕIGE.
Olen samuti alati sisemas protesteerinud, kui räägitakse rahvast, riigist, inimühiskonnast ja ei väärtustata seal kõrval üksikindiviidi. INIMENE(ainsuses)on väärtus oma eripärasuses ja erakordsuses. Inimeselt inimesele - nii tuleb mõista elu!
Artikkel on väga meeldiva lähenemisega, see väärtustab loovust selle kõige sügavamas tähenduses.
Kas ja keda süüdistada, kui meie elu ja ühiskond ei ole selline? Mulle tundub, et inimese erilisust, ainukordsust ja loomingulisust hakatakse maha nudima just koolis. Mitte õpetajaid ei taha ma selles süüdistada, aga nii see süsteem lihtsalt toimib. Keskmine õpilane on mugav, eriline laps tülikas õpetaja jaoks. Nii katsutaksegi kõiki ühesugustesse raamidesse suruda. Suured klassid, kus õpetajal pole võimalik igaüht märgata ja kodus on vanemad, kellel pole samuti aega või tahtmist oma lapse eripäradega tegelemiseks...Nii see nõiaring jätkub.
Selline õpetaja, nagu kirjutise autor, on õnnistuseks kõigile neile lastele, kellega ta on tegelenud.
Nii palju kui mina kooliga olen kokku puutunud, võin väita, et andekat märgatakse küll ja antakse talle võimalusi arenemiseks. See on lõputu tema, kas ja kuivõrd kooli surub maha loovust. Kala hakkab mädanema ikka peast - vana tõde- , ehk siis koolide le etteantud õppekvad on üle paisutatud ja pole alla keskmistele jõukohased. Õpetajatelt aga nõutakse tulemust ja programmi täitmist, seepärast ei ole alati võimalik keskenduda õigetele asjadele nagu innovatsioonilisus ja loovus. Eriandeid tuleb ka eritingimustes arendada, selleks ongi/ peaksid olema huvikeskusd, klassivälisd ringid ja spordikoolid.
Kujuta ette olukorda, kus laulmistunnis näiteks tegeleb õpetaja ainult nendega, kel on absoluutne kuulmine, või kunstitunnis nengega, kes pintslit hästi valdavad.
Minu arvates loo autor tahab öelda, et tuleb anda võimalusi ja toetada neid, kes ees lähevad.(See Venetsueela näide klassikalise muusikaga)
Vabandan paljude hooletusvigade pärast, ei lugenud üle.
Postita kommentaar