Miks jääb pärast mõningaid telesaateid minu hinge tühjus ja kurbus kasutu aja kulutamise pärast?
Miks jääb pärast netilehtede sirvimist kaela otsa tühi pea, kus ei teki mõttepoegagi?
Miks krimisaadetes, kus telekast tilgub verd ei ole informatiivsus, vaid äng stiilis "no näete, sellised me oleme."
Ärge nüüd kohe kippuge ütlema, et miks sa siis neid vaatad ja kas midagi targemat teha pole jne.
Ikka loen ja ikka vaatan. Rumal harjumus. Meele lahutus ju.
Minnes sõnasse sisse otsin seda meelt, mida on vaja lahutada. Miks lahutada? Kes üldse sellise sõnakõlksuga välja tuli, et sündisid meelelahutussaated, meelelahutusüritused, meelelahutusajakirjad ja nii edasi.
Õnneks on valikud minu ja saan igal võimalikul juhul valida mitte meelt lahutavad, vaid meelt liitvad tegevused, saated, artiklid ja lood. Need, millest läbi minemine ei tekita tühjust ega tunnet, et kõlupea sa olid ja selleks ka jääd. Miks minuvanune raamatukogu töötaja ütleb mõne vähegi mõtteid tekitava teose kohta "see on nii raske raamat, seda võid kauem enda käes hoida, niikuinii ei taheta."
Oh Jumal kaua võtab aega
et kasvaks aju
kus mõte sees
oh Jumal anna meile aega
et mõelda mõtteid
millel mõte on sees /Saatpalu/
Meie meel tahetakse tõesti nii ära lahutada, et sellest eestlaslikust kainest, kokkuhoidlikust , alalhoidlikust ja üksteist hoidvast on saanud üks üdini lahutatud kogukond. Kuulasin, kuidas Urmas Ott intervjueeris Lennart Meri 13 aastat tagasi. Ohud ja ohumärgid olid, kuid et nii ohtlikud?
Selle asemel, et teada lahendusi, kuidas saaksid järjekordse likvideeritud asutuse naised leiva laste lauale, läheb Evelin 2 tantsusaatesse meelt lahutama. Tsirkust on, aga kus on leib?
Evelin 1 ei tegele valdavalt sotsiaalprobleemidega. Millegipärast meenutab ta mulle üha enam meie perearsti, kes tegeleb üliaktiivselt mäesuusatamise ja muude spordialadega ja kellele meeldivad ainult terved patsiendid.
Kuid on neidki, kes minu arvates on enda peale võtnud meele liitmise. Sellise tunde tekitamise, mis minu sisse pesa teeks, et sealt mõned mõttepojad välja haududa. Lihtsad, inimlikud, soojad, ennast ja teisi austavad, koduhoidja, leemekulbi liigutaja, laste kasvataja ja kaitsja, targalt toimetaja ja kokkuhoidja - just sellise ema, abikaasa, tütre ja vanaema mõtted. Mõtted, et olen õigel teel, kui ei varasta ega parasta, naeratan ja hoian, mõistan ja kus viga näen laita, seal tulen ja aitan.
Inimese sõnal oli vanal ajal kaalu. Jutt peab kaitsma ja toetama. Inimesele on elus antud teatud hulk sõnu. Ei tasu kulutada neid ainult lobisemise peale. Sõnad kipuvad praeguses elus kaotama jõu, neid pillutakse kergel käel ja suhtutakse sama kergelt. Aga sõnas on vägi. Väge ehk enne ei tajugi kui sõnaga maha lüüakse.
Nii ongi minu viimase aja meeldiv leid ja telekapartner Vladislav Koržets. Mõnuga.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
10 kommentaari:
Tore mõttemõlgutus.
Kas riigikogulane Evelin lahutab rahva või enda meelt?
Igaühel on kindlasti õigus oma meelt l(j)ahutada, aga selleks nö maksumaksja raha kulutada?? Katsun mõnes kohas leplik olla ja mõelda nii: mina, sina, meie ja veel paljud ei suuda maaailma keerata ega muuta, me võime ainult MÕELDA asjust, mis meile ei meeldi.
Need Urmas Oti intervjuud ja mõtted 14 aastat tagasi oleks võinud vabalt ka tänase päeva mõtted olla, kuigi vahepeal on nö laineharjal ära käidud.
Mina ei saa millestki aru...Või ongi nii, et elus on kõik sinusoidne?
tore, et kaasa mõtlesid.Olen sama meelt ja sinusoid on hea leid.
Huvitav sõnademäng sul, meele lahutamine ja liitmine. Kuigi ega see lahutamise sõna ju seda tähenda. Mina ei näe selles muud halba kui pealiskaudsus. Aga see on juba tagajärje kallal virisemine , mitte põhjuse . Meie lugesime omal ajal raamatuid, sest telekast suurt midagi vaadata polnud ja arvutit polnud olemaski. Massikultuur on alati olnud, niisamuti on ka tänapäeval olemas inimesi, kellel pea mõtlemiseks, mitte uue mütsi ostmiseks.
Mis puutub telekasse, siis mina tarvitan seda justnimelt meelelahutuseks. Kui ma tahan probleemidest midagi teada, siis loen lehti või netist vastavaid foorumeid. Neid nn. "suud liigutavaid päid" ma telestuudiost küll vaadata ei viitsi. Viiest vestlusringis osalejast on ehk üks või kaks asjaliku jutuga, teised räägivad seda, mida erakond käsib või on muidu kivistunud mõtlemisega. Nende sõnad küll maailma ei muuda. Korzets seevastu on tõesti lahe inimene ja meeldib mulle väga.
Minu silma ja kõrva on proua Evelyni viimase aja sebimine samuti riivanud. Tundub pisut kerglane. Sellepärast arvan, et tal oleks vaja head PR-töötajat, kes tema mainekujundusega tegeleks. Aga mida saab tegelikult teha üks presidendiproua? Käiks lastekodudes ja silitaks seal laste päid? Kõik variandid on pakasuhha. Tantsusaade ju annetab liikumispuudega lastele. Tegelikult on see naine sundseisus (nagu minagi!) ja peab oma presidendist mehe kõrval selle aja üle elama. Välklampide valguses ja kõikide õiendamise saatel. Enne kui saab tagasi minna oma tallu leiba küpsetama.
Mida sina, Emmeliina välja pakuksid, mida proua Evelyn uisutamise asemel hakkaks tegema. Kas peaks hakkama ettevõtjaks, teeks oma palga eest nt.õmblustehase, kus naised tööd saaksid? Või annaks oma esinduskulud neile vallandatute peredele? Või istuks tõsise näoga telesaates ja muretseks nende pärast?
Las uisutab pealegi! Aga ma olen vahel mõelnud, et ta on elukutselt arst(võib-olla isegi lastearst). Rahvale aga kadunud, sest kutsetööd polegi õieti teinud. Ega enam saagi vist!
Helle Meril oli parem, ta oli näitlejana nagunii alla keskmise.
Ingrid tegi oma südamelähedast tööd edasi!
tubli, Algarv, mul selline terane kolmanda poja piiga, tema õpetab mind sõndega mängima.
see, et telekat meelelahutuseks kasutad on normaalne, peaasi, et sa ise tead, et see on meelelahutus. Kurb, kui inimesed selle päriseluga segi ajavad.
Mõtlesin presidendiproua peale, ta oleks pidanud õigel ajal taipama, kui asi üle ääre läks, mitte alles nüüd "Postimehes" kirjutama ja minu meelest mitte väga õnnestunult.
Ootaks sügavama sisuga lugusid naistelehtedes just kasvavate sotsiaalprobleemide koha pealt. Selliseid, et inimesed teda tsiteeriksid, nii noored kui vanad ja õpetajad tema lugusid tüdrukutel lugeda soovitaksid. Utopist, nagu ma olen.
Ingridil oli kergem tõesti.
No aga kui proua Evelin ei ole nii tark, et teda tsiteerida sobiks, mis sa siis ikka teed. Ega tema ei kandideerinud avaliku elu tegelaseks. Sjgelle pakkus välja hea variandi, kuna ta on arst, siis võiks katsuda selles vallas midagi korda saata. Vaadaku meie meditsiinisüsteemi toimimist lähemalt ja rääkigu selle probleemidest. Uisutamist tehku omaette, see glamuurne sport ei ole massidele ja sellega eputamine tekitab pahameelt.
Eks see maksumaksja raha presidendiprouale maksmise mõte tuli Helle Meri saatusele mõeldes. Et mida vaene lesknaine peale hakkab pärast mehe surma. Mul käis küll korra alatu mõte läbi pea, et elab nii nagu teisedki lesed, müüb maja maha ja saab korteri missuguse. Jääb veel ülegi. Aga olgu pealegi, see summa meie riiki kah vaeseks ei tee.
mind isegi niipalju see maksuraha kulutamine ei häiri, sest tegemist ikka esindusfunktsiooniga. Vahel küll hiilib ligi selline mõtteke, et mida suuremad sissetulekud, seda rohkem käitumine "muidusaamise" nõuka aega meenutav"
Aga Evelin pole vist arstina päevagi töötanud. Selles sul õigus, et glamuurset spordiga tegelemist (mida paljud ka kõige parema tahtmise juures ei saa endale lubada, sest kui oleks varustus, siis pole teid) poleks maksnud niipalju eksponeerida. Kuid eks ajakirjanikud otsivad kiirelt välja kõik mis müüb.
mõtlesin selle su lause peale /Või istuks tõsise näoga telesaates ja muretseks nende pärast?/
See oleks minu meelest ikkagi parem kui kusagil meigipeol. Aga arvan, et ta ei veaks välja. Meelde tuli üks saade kui ta koos tütrega üht peret külastas. Laps viskas põrandale pikali maha ja ei kavatsenudki üles tõusta. Olin tulihingeline Ilvese pooldaja, kuid nüüd olen juba tükk aega kurb.
Meelejahutuseks-lahutuseks üks meem! Vt minu blogisse!
Mis on missi missioon, mis on presidendi abikaasa missioon, jne. uued ajad uued teemad. Ei suuda meist keegi kollasele pressile ideaalne olla, ikka leitakse midagi. Oh kui palju soppa on tema peale valatud. Ei usu, et E.I. arstina tööle hakkab, liiga kaua pole sellega tegelenud, need teadmised on ainult tema enda jaoks. Vahel mõtlen, palju tal oma lapsele aega jagub. Küllap see emata-aeg on lapsele mõjunud. Keegi, 65-ne.
need musta värvi küüned leivateol ajasid isegi mu abikaasa harja punaseks. Tundub nagu toimuks sisemuses mingi võitlus "ma teile alles näitan!" tasemel.
Isadepäeva kõne oli hea, kuid praeguses olukorras kohatu. Ja ette kandmine ei tulnud südamest. Sisemine sära, see EQ on olematu.
Olen väga rõõmus, et minu blogi anonüümsele (kes polegi enam päris anonüümne) huvi pakub.
Postita kommentaar