Alguses oli üks noor, lasteta tüdruk, kelle jaoks ülikooli latt liiga kõrge ja kes pärast aastast õpetaja-ametit maabus lasteaias. Kohtas see endine tüdruk pärast pikki pikki aastaid lapsepõlvekodu poes vanemat naisterahvast, kes teda kõnetas: olete ju ikka Mati kasvataja, ma hääle järgi tundsin? (no mis teha selle häälega). Sõelun häbenedes Matisid...Siis järgneb lugu: teate, alati, kui ma Matile õhtul järgi tulin olin valmis jälle kõige hullemaks, no et mis ta korda saatis või millega ta toime ei tulnud. Senikaua, kui tööle tulite teie. Vaatasite rõõmsalt mulle otsa ja rääkisite kui tore poiss Mati on ja mida ta kõik õppis ja mida saab veel juurde õppida. Läksin koju ja tundsin üksinda poega kasvatades suurt rõõmu. Oehh, kas ma tõesti tegin seda? 20 aastasena ja endal veel lapsi polnud. Tuvastades lõpuks selle Mati selgus, et temast tubli töömees saanud.
Teise Mati päästmine. 1975.a. töötati välja kolekole programm millega kontrolliti laste koolivalmidust. Ühesõnaga kasvataja lülitas stopperi sisse ja laps pidi lugema teatud arv sõnu (vist) minuti jooksul. Kui ei lugenud, siis ootas teda nn. lollide kool. (andestust, aga nii öeldi) No meie Mati oli pisike, aeglane ja kogelev poiss, kes tõepoolest kuue-seitsme aastaselt lugeda ei osanud. Veerimine oleks veel asja päästnud, aga tähelepanu keskpunktis olles hakkas kogelema. Eks ma siis petsin, sest ei kujutanud ette, et väikselt Matilt võetakse ära tema emaga seotud turvatunne ja ta topitakse rajooni teise otsa internaati. Mis sellest Matist saanud on, ma ei tea. Tema emale oleks võib olla isegi Mati internaat kergendus olnud, lapsi tuli tal riburada juurde.
Täna mõtisklen hinnangute andmise teemal ja süda ei saa rahu. Väikese inimese eluks-õppekavaks või muuks valmisoleku hindamiseks kasutame eelkõige enda ja ühiskonna headuse-kurjuse-moraali mõõdupuud. Kas margapuud, mis põhineb kangi tasakaalustamisel, nagu paljud kaalud. Margapuu kangi õlad pole püsivad, et tasakaalustada seda vihtide kaalu muutmisega, vaid margapuul on püsiva pikkusega kang, mille ühes otsas on püsiva kaaluga vasturaskus. Kaalutav raskus tasakaalustatakse hoopis kangi õlgade muutmisega toetuspunkti nihutades. Kaaluühikud on märgitud kangile. (vikipeedia ja praktikas vanaema margapuu)
Eesmärk on kaal saada tasakaalu. Margapuu on tasakaalus siis kui mõlemal poolel on jõumomendid võrdsed.
Inglismaal ja mujal on teistsuguseid kaale mille toetuspunk on kangil fikseeritud ja kaalutava raskuse asukoht ka, aga kang tasakaalustatakse vasturaskuse nihutamise teel. (ka vikipeedia, ilma vanaema margapuuta)
Lõpuks tahaks luuletust, ma ei tahtnud seda, aga see tuli iseenesest. Hakkan täiesti vanaks jääma, kui juba Rimmel meelde tuleb.
Et elame - teiste suutmine.
Suur suutmine-teiste muutmine.
Suurim suutmine - enda muutmine.
Päris nõukogude :)
Asi läheb veel hullemaks:
Kes meeldida tahab, peab roomama
"jah" öeldes "ei" peab mõtlema,
mis teine tahab, peab tegema,
peab ahelaid kandma ja - tänama! (Juhan Liiv)
Luuletus jätkub veel kurvemalt, aga jätan vahele...
Ja lõpuks leidsin otsitava!
Ma annan endast alati parima. Kui eluterve pohhuist andis endast alati parima ja ikka läks pekki, aga ta ei ärritunud ega tundnud ennast sitasti, siis on see juba pool võitu!
See, mida sa parajasti anda saad, sõltub olukorrast, ümbritsevast keskkonnast ja sinu seisundist. Igal momendil on sinu parim erinev. See on teistmoodi, kui sa oled haige või terve. See on teistmoodi, kui sa oled väsinud või täies energias. see võib sõltuda isegi ilmast, ruumist kus viibid ja seltskonnast. Ometigi saad sa igas olukorras anda endast parima! Siis oled vaba kahetsusest ja süütundest!
Aitäh Tom Valsberg autogrammi ja pühenduse eest: Elu on lill, kasta teda oma naeratusega!
Aitäh poeg Günter! Näpunäited stressivabaks eluks peavad raamatuvirnas ühed kõige ülemised olema.
1 kommentaar:
õhtud on ikka juba märksa valgemad
Postita kommentaar