Reede, 27. märts 2020

Me tegime seda siiski 2!


järg eelmisele reisipostitusele.
Imastust sõitsime Aegviidu poole. Tee äärde jäid Lehtse mõisa varemed. Olen sellest kunagi kirjutanud, nüüd panen uue pildi


Vikipeediast saan teada, et Aegviidus, nagu igal pool, on vanasti ja väga vanasti midagi asunud. Alguses küla, siis kõrts, hiljem juba Piibe maantee ja hobupostijaam. Otsisin netist infot Lehtse karjamõis Charlottenhofi (Poolemõis) kohta ja leidsin sellise postkaardi. Oli ju vanasti rohi rohelisem!


Klõpsan pildile kauni jaamahoone (raudtee poolt siiski ei julge) 

...

...

Kohvi-isu viib Coopi. Sealt soovitatakse kena kodukohvikut. Ja ongi täpselt nii kena, kui ühes pisikeses suvituskohas olema peab. Toolid tunduvad tuttavad. 
...


Bingo! Lahkelt kõrtsmikult saime teada, et ongi Tõrva meistrinna toodang, kes Vintage Stuudiot peab.
Kohv ja šokolaadikook olid ülimaitsvad. Soovitan soojalt, Piibe kohvik.

Alevis sõitsime ringi, kodutöö tegemata. Palju puust nikerdustega maju. Kogemata sattusime viita märkama, mis juhatas  kalmistule. Kruusahunnikute tagant leidsime, kuna autojuht märkas rohelist prügikasti. Hauatähiseid lugedes märkasime, et tegemist uue kalmistuga. Kuna kibelesime edasi sõita, siis olime pealiskaudsed. Alles kodus avastasin, et on olemas nii uus, kui ka vana kalmistu.

Soodla veehoidla
Kõrtsmik pakkus välja, et noh 15 kilti. Ja et teele ei pruugi paista. Ei paistnutki. Lihtsalt kogemata nägime. Oli ilus küll. Sini-sinine. Autosid parklas kaks. Ruumi oli. Vikipeedia ütles, et kaldajoone pikkus on u.25 km. Muljetavaldav.
...


...
...
,,,

mina olin siin

Kommentaare ei ole: