Neljapäev, 25. aprill 2019

Olen õnnelik

Magavad... Kaks peaaegu kümnest. Sõbrad kogu eluks nagu nad  enne kooli vandusid. Pakkusin kahte tuba, kahte voodit. Ja unejuttu. Poiss arvas, et on unejutuks juba vana, piiga pakkus välja saabastega kassi loo. Kuna tubade vahel meetrine koridor tegin ettepaneku suurde voodisse ühineda.
Jutt jäi minu valida. Kiplingi Kass, kes kõndis omapead jäi lõpuni lugemata. Päev oli olnud tegus ning neli silma vajusid kinni.
Enne seda pani Poiss käed kokku ja ütles: palvetame. Piiga mõtles pikalt, arutles üldtuntud probleemide üle: on või pole? vaatas Poisi poole, pani käed palves kokku.

Tean, et Poisi kodus ei palvetata. Nii tuli see mullegi ootamatult.
 Lapse suust  pead sa tõde kuulma.


5 kommentaari:

tegelinski ütles ...

Hetked need, kus tunned, et just seda oligi vaja, et olla õnnelik! Päikest!

Emmeliina ütles ...

kirjutasin selle emotsiooniloo. Mõtlesin, et hommikul kindlasti ei avalda. Veel kirjutasin Ritsiku juurde kommentaari vananemise teemal. Olen lobisema hakanud :D

tegelinski ütles ...

Ikka lobiseme :) Ritsiku juures jõudsid tegudeni, ma ainult mõtlesin, et kui kirjutaks, umbes samal teemal ;)

Emmeliina ütles ...

Kirjuta, olen seda mitmeid kordi teinud.

Robetto John ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.