neljapäev, 24. mai 2018

Vanad armsad majad, puumajad lõbusad

...on tulnud uued ajad (kas) te peate kaduma?


Kui keegi ütleks millise koodiga me siia ilma sünnime küll siis oleks kerge. Või kas oleks? Ehk hoopis igavam.
Igatahes minul ja päälinnabranne suurim kiiks on ajahambast näritud puumajad. Muidugi me ei välista kauneid renoveeritud eluasemeid.
Vanad puumajad on nagu vanad naised: ühed lasevad ajal kulgeda omasoodu, aga teised peidavad kõik värvikihi alla. Ühtedel on kogu elu nagu peopeal - teistel, varjatutel, võib ainult aimata, mida nad on üle elanud.
Kuna branne juba kolmkümmend aastat Kalamajas pesitseb, siis olen saanud siin neid vaatlusi teha küll ja küll. Jukuga ja Juskega. Ja lubada piiluda hoovikohvikutesse.

Seekordsed Kalamaja päevad naelutasid meid kahele superesinemisele Soo  21 õues.
ja hiljem
igatahes siit trepist nad tulid


Aga enne seda leidsime veel põnevat Balti jaama tagant
vaimukusi ka

ja elutõdesid
ning ühe mehe

Seekord me jõudsime kuidagi vähem. Ega me eriti püüdnudki. Lihtsalt vaatasime, et mis ette jääb.


Eks meil ole juba vanust ka. Sellepärast tuleb taburet igale poole kaasa tassida :D


Lõpetuseks -  kes teab, see teab

Kommentaare ei ole: