Kohtamine Georgiga

Pealkiri tänapäeva - ajalehelik, aga tegelikkusest mitte väga kaugel.

Seisan mina laupäeva õhtul kübarik peas maakonnalinna bussijaamas. Läheneb eatu tuttav härrasmees.
-kuhu siis proua nii hilja?-
- ikka bussile, mul homme ees kohtamine. Georgiga. Kui hästi läheb kutsutakse sünnipäevale ka.-
Paus.
- no oli ka juba aeg, sa ju nii kena proua-
Pean peenikest naeru.
Kui Väike-Maarja buss ette tuleb vaatab härra nõutult, vangutab pead ja hakkab siis naerma.
Kohale jõudis.

Grossi poe trepilt oli kõige parem vaade.

Talts ja Uudmäe sikutavad ja sikutavad

ja siin ta nüüd ongi!

Otsisime kirikaias Lurichi vanemate haudu. 

Ema, kelle kirstu jõumees üksi kirikust matmispaikka kandis. 

Kirikust leidsin pahandava pühamehe: Passib teine nüüd seal väljakul palja tilliga ja palja p-ga. 

Mind ei seganud ei üks ega teine.

Kohe varsti sai seltsimajja sooja. Loomulikult pakuti torti.

Minust ta sinna keskväljakule jäi. Kuldsena.