neljapäev, 7. september 2017

Korraks peitsin piinlikusest pilgu


eile, Arvo Pärdi sünnipäevakontserdil tema kunagises koolimajas.

Gümnaasiumi saal oli õnneks rahvast täis ja pilet Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri esinemise kohta odav. Palju tuttavaid ja muusika-ootus.
Kollaaž teemal B-A-C-H (1964) kammerorkestrilt aitas kohe muusikasse minna. Istusin oma kahe poja  kõrval. Saal oli vaikne, kellelgi polnud isegi köha.
Järgmisena kanti ette pala keelpilliorkestrile ja kellale. Cantus Benjamin Britteni mälestuseks (1977) Kella helid panid nutma. Seos kirikukellade löömisega oli nii õhus värelev.
Summa - ei teadnud sellest teosest ega olnud ka kuulnud. Poovisin täna veidi sellest kodeeritud sõnumist läbi närida, aga eieiei! Pigem lasen end helidest juhtida. Las teised teevad teadust. (http://www.temuki.ee/numbers/2012/8-9/article5518.pdf)

Pärt Uusbergi "Armastuse ülemlaul" meeldis mulle väga. Sõnad ja kõik muu. Hea leid Tõnu Kaljustel tellida Arvo Pärdi sünnipäevaks Pärdilt teos. Vimkaga, nagu Pärtki.

Adams Lament ( Adama itk) olin varem kuulnud. Veidi morbiidne, aga võimas. Ikkagi ajasin näpuga vene keelset sõnajärge.

Kummardused, aplaus ja siis jõuame pealkirjani. Tagumised juba nägid, mina veel mitte. Maailmakuulus Arvo Pärt astus saali esinejaid ja Tõnu Kaljustet tänama. Nägin teda (vist) esimest korda 12 aastat tagasi  Kolmainu Kirikus 70-ndal sünnipäeval. Ja hiljem veel. Temale ei saa valetada. Ta näeb läbi.

Pärast südamlikku aplausi astus lillekimbuga ette "valimindmees". Ju minu häälestus muusikale oli veel nii õrn, et oleksin lihtsalt soovinud ära minna. Või mitte kuulda.
Kuulda seda, kuidas ikka linn oma aukodanikust hoolib ja seda, et kuidas nüüd JUBA JUBA varsti valmib Pauluse kirikust Pärdi maja. Ja vaadake nüüd, kui tublid me ikka oleme, et te ikka teaksite, keda valida.


Püüdsin kogu päeva artikleid kopeerida, aga midagi ei tulnud välja. sellepärast panen ainult linke.
lugu aastast 2009 http://www.postimees.ee/161131/arvo-pardi-kontserdimaja-seob-tulevikus-kirikut-ja-klaverit. Idee ehitada Rakverre linna aukodaniku Arvo Pärdi nimeline kontserdimaja sai alguse mitu aastat tagasi kui toonane linnapea selle mõtte heliloojale välja käis...Optimistliku kava järgi võiks keskus valmis saada aastaks 2011

Minu nooruses öeldi selle kohta kui midagi öelda ei osanud : Beethooveni pikk paus

Lugu lähiminevikust, aastast 2016
http://www.kuulutaja.ee/kolmainu-kogudus-pakub-rakvere-linnale-pauluse-kirikut/
Võtan lühidalt kokku: 2016.a. Kuigi Kolmainu kogudus tegi linnale ettepaneku osta Pauluse kirik 80 000 euro eest ei rutanud linn tehingut sõlmima, sest nad ei teadnud mida mõistlikku selle hoonega peale hakata.
2007 aastal tekkis Rakvere linnal idee ehitada Pauluse kirik ümber Arvo Pärdi kontserdimajaks. Kogudus ei soovinud toona hoonet müüja, aga oli linnale nõus andma hoonestusõiguse lepingu kui sinna tõesti kontserdimaja oleks rajatud. Vaatamata sellele, et toimus arhitektuurikonkurss jäi asi rahapuudusel siiski pooleli. Linnapea väitis, et see teema tuli esmakordselt ? ? jutuks umbes pool aastat tagasi. Linnal seisukoht puudub. Jutt viitab asjaolule, et ehitada kirik kontserdimajaks on sisuliselt maha maetud.

Ei möödu aastatki, kui juba puhuvad uued tuuled.
https://kultuur.postimees.ee/3971117/rakverre-tuleb-arvo-pardi-nimeline-kontserdimaja
Linnapea märkis kokkuleppe allkirjastamisel: Arvo Pärdi kontserdimaja rajamine on linnale eluliselt vajalik, aga mõistagi ka auasi.
http://www.eestikirik.ee/rakvere-pauluse-kirikust-saab-kontserdimaja/
 Ah et sellepärast läkski aega, kuna linnal polnud Tarka Maja. Raha ka mitte.

Et ikka tahtsime ja tahame ja püüdsime ja püüame.

 Minu skeptikumõtted käivad teist rada. Alar Kotli projekteeris ja Pauluse kirik ehitati valmis kolme aastaga. (1937-1940)

Õnneks on Maestrol hea tervis.

Ja  muusika leidis mind uuesti üles. Tänu lisapalale, milleks oli "Vater unser".
Meieisapalve
Matteuse 6:9-13




1 kommentaar:

Emmeliina ütles ...

lugesin väga hea küsimuse, millel kahjuks puudus vastus: kas põrandapind tähendab kultuuri?