Esmaspäev, 24. oktoober 2016

Vabadus!!!

Nii hõiskas seitsme aastane tütarlaps koolivaheajale jäädes, hüpates rõõmsalt üle lompide ja sahistades sügislehtedes. Kool ei ole talle, erilisele, olnud kahe kuu vältel eriliseks rõõmuks. Aga ma tulen toime, lohutas ta hommikul ema-isa. Kuidas see toimetulemine välja näeb tean mina paremini, sest viibin päevast päeva samas klassiruumis.
Ma ei mõista, keda ja mida meie praegune algkoolisüsteem õpetab? Minu meelest toodab ta mahajääjaid.

Tegelik elu ehk väike vahepala:
Meie aabitsas toimetavad Aabi ja Bibi, kes otsivad teatripisikut. Selle peale kohkus klassis üks tütarlaps: kas nukuteatrist saab pisiku?
Kujutan värvikalt ette kodukirjeldust: Istuvad kaks lapsevanemat (loodetavasti ema ja isa) ja vestlevad. Ema: mul on täna kohe selline teatripisik sees, et tahaksin nädala lõpus teatrisse minna. 
Isa: eks siis jah tuleb see teatripisik välja ajada.
Enne sügisvaheaega õppisime võõrsõnade sõnastiku abil palju huvitavat.
Sellele järgnes uus kujutlus. Seitsme aastased teevad teatrit. Üks on butafoor, üks on grimmeerija jne. Õppetöö ajal kolmandik lapsi haigutas, kolmandik tegeles muude tegevustega vastavalt varjamisoskusele: kes sodis pinki, kes värvis mingit pilti, kes uuris mida teised teevad.
Õpetaja on tasemel. Kasutab arvutit, ekraani jm. Nukuteatri maja pilt ei meenuta kellelegi teatrit, mida külastati. Vähemalt möödunud aastal paiknes teater Ristiku tänaval ja ükskord käisid lapselapsed Karupoeg Puhhi mingis kaubanduskeskuse läheduses kaemas.
Õnneks sai selle teatriga enne oktoobri lõppu ühele poole.

Mis tõeliselt köitis kogu klassi, oli vana armas Sipsiku lugu. Isegi Sipsikud olid mõnel kaasa võetud. Huvitav, kirjutas Eno Raud selle raamatu iidsel (tänapäeva mõistes) ajal. Ometi teadsid kõik (ilma sõnastikuta) mis asi on pappkast, antenn, lõng. Et mitte õelaks minna, lõpetan.

Koolis on tore olla! Ja targaks tahame saada. Kasvõi selleks krimbleid (Aavo Paistik, Klaabu peas olevad moodustused) kasutades.

Pildil kastaniloom ehk vanaema punase barretiga (sa oled nii ilus) Ilma antennita.

8 kommentaari:

MO isetegemised ütles ...

Miks küll Su postitused mu silmad märjaks teevad?

Bianka ütles ...

Ma ei tea, kas see lohutaks, aga minu lapselaps oli esimeses klassis samuti üsna hädise olekuga. Ilmselt suur sebimine ja vajalik iseseisvumine lasteaiaga võrreldes oli keeruline. Ta unustas asju, või ajas sassi, kuhu ta peab minema jne. Aga nüüd, 2.klassis, on laps nagu ümber vahetatud. Talle meeldib koolis, ta saab kõigega hästi hakkama ja suudab teiste lastega suhelda.

Emmeliina ütles ...

Muidugi lohutab.
Mul kohe kahju, et kommentaariumis ühtegi õpetajat või lasteaednikku pole. Peab jälle teisi lugema minema.

päevalill ütles ...

Küsisid,millisest aabitsast teised õpivad: https://pood.koolibri.ee/catalog/product/view/id/8483/s/ilus-emakeel-aabits/ Ise kahjuks pole näinud.Sirelil oli sama ja talle meeldib.Sonja jaoks on eesti keele tunnid igavad,nagu ta teatas.Lihtne ja aeglane.Aga kuidas siis läheb,kui enam pole nii lihtne,ei tea.

päevalill ütles ...

Ei tea,miks ma siia aktiivset linki ei saanud-eks ta ole puudulik praeguse aja kirjaoskus.No see majadega aabits,tegelasteks Kaspar,Teele,Jaagup,Artur.Näe,puha teie suguvõsa nimed!

Emmeliina ütles ...

aitäh, aitäh! vaat see on see ÕIGE aabits, Johannesel on ka seesama. Nii ilusate piltidega, ühesõnaga normaalne.

tegelinski ütles ...

http://www.apollo.ee/lotte-aabits.html
http://eõpik.ee/lotte/kava/
http://eõpik.ee/lotte/wp-content/uploads/2015/09/vanaaabits_12-13.pdf

Selline aabits ja õppematerjal on kohalikus koolis

Emmeliina ütles ...

aitäh, ma olin nii eluvõõras, et isegi ei teadnud, et kool võib valida endale sobiva aabitsa koos õppematerjaliga. Erinevus rikastab :D