Pühapäev, 3. november 2013

Mulle meeldib mu töö

Et mõttelaiskusest ja unisusest ennast veidike lahti raputada kirjutaksin veidi oma tööst. Alguses küll arvasin, et targem oleks hoida ennast rohkem varjus, aga siis otsustasin ümber. Mis seal ikka salatseda. Kes teab, see teab - kes ei, ega see eriti siia lugema sattu.

ÕPETAJA ABI ehk mis see põllega mutt ikka teab

Milline on siis abide tööpäev?
 Loomulikult toimib hästikorrastaud süsteemis kogu töö koos õpetajaga:
1. Tööpäeva algus kell kaheksa, kui tegemist täisrühmaga, siis katta lauad 20-le oletades, et neljal lapsel on popipäev või haigus. Pudrukauss, piimatass, leivataldrik, lusikas. Söök köögist kohale kanda, korraga kätte ei mahu, kui köök kaugel või valdavalt alumisel korrusel, siis 2 korda treppidest lipata. Toit nõudesse.
2. 8.15 -8.45 lapsed sööma, enne käsi pesema. Kuna hommikul tulevad lapsed korrapäratult, siis tuleb läheneda individuaalselt ja olla diplomaat, et kõik ikka veidi midagi kõhtu pistaksid. 
Ütlus: ma kodus sõin head ja paremat on küllaltki levinud, samuti see, et kogu toit tuleb puutumatult ära visata. Lauakommete õpetamine.
3. Nõud masinasse, lauad lapiga üle, lauaalused puhtaks, piimakann, pudrupott, leivakarp kraani all puhtaks, kööki tagasi. Kokkade tabelisse märkida sööjate laste arv (lõuna - õhtu, järgmine hommik)
4. 9 - 10. 30 õppetöös osalemine, õpetaja abistamine, riietusruumist suurema pori kokkupühkimine, kaks korda nädalas lastele võimlemisriiete selgapanekul ja äravõtmisel aitamine
Pissimise kontrollimine, prill-laudade kuivatamine, poiste õpetamine, mis isadel tegemata. 
5. 10.40 - 11.00 abistamine õue mineku riietumisel. tihti valida vanemate läbimõeldamatute riiete hulgast normaalsed, kinnaste otsimine, tüdrukute printsessikleitide äravõtmine, kaklemine, mida selga panna.
6. 11.00 lapsed lähevad õue. Rühmatoa koristamine, umbes 70 ruutu, alumiste magamisvoodite vedamine, tuulutamine, muda pühkimine riietusruumist, vetsud üle vaadata.
7. 12.00 - 12.15 lõunasöögi toidunõud. Supipäeval magustoit ka. Söök köögist, jaotada.
8. 12.15- 13.oo söömisel abistamine. nõud masinasse, lauad puhtaks, lauaalused puhtaks, potid jm. nätsikud puhtaks, kööki.
9. riietusruumi märgkoristus, vetsu märgkoristus
10. 13.30 - 14.30 lõuna. 
11. Koristuslapid üldpesumasinasse, koristusvahendite ja kapi ülevaatamine
12. 15.00 laste äratamine, voodite tegemine, pidžaamade ärapanek, abistamine riietumisel, tüdrukute juuste korrastamine
13. 15.45 ettevalmistus õhtusöögiks: laudade katmine, toidu toomine
14. 16.00-16.15 söök, laudade koristamine, nõud masinasse, nätsikud puhtaks ja kööki, prügikast välja
15. lastega mängimine, kallistamine, 
16. 17.00 töö lõpp

Lisaks korrapärane voodipesu ja käterättide vahetus, suurpuhastused, akende pesu, osalemine nädalaplaani koostamisel ja tuhat pisiasja, mis alati meelde ei tule. 

Rõhutan veelkord, et heas meeskonnas toimib kõik see koostööna. Sellega on mul vedanud. Ega ma muidu jaksakski. 
Armastan oma tööd ja olen väga rõõmus, et mul just selline töö on. On väga häid, häid, aga ka väga halbu päevi. Nagu suurtel inimestel on ka nelja aastastel pudinatel omad tujud ja emotsioonid. Kõik me oleme ju erilised ja nõuka aegse rivitrilliga pole enam midagi peale hakata. 
Sellepärast loengi Õpetajate lehte ja jälgin ajakajalisi teemasid. 

OLEKS MINU OLEMINE
http://opleht.ee/10505-uhe-opetaja-susteem-on-laste-jaoks-turvaline/
Mulle meeldis väga, et Viimsi lasteaias kutsutakse abi õpetaja assistendiks. 
Mulle meeldis Viimsi süsteem, et korraga on tööl kolm inimest: õpetaja ja kaks abi. Kolm on suure rühma ohjamiseks väga väärt arv. Meie rühma õpetajad kasutavad seda tihti. Tulevad lihtsalt oma vabast ajast varem tööle. Miks ei võiks siis ametlikult sellist meetodit proovida. Kui abide palganumber suureneb, siis saab läbi viia korralikke konkursse ja tööle tuleksid näiteks kaugõppe teel kõrgharidust omandajad, kes hiljem õpetajateks saavad. See tõstaks abide enesehinnangut ja tegelikult võidaksid sellest eelkõige lapsed, sest nendele jätkub rohkem tähelepanu ja hoolt.

EI TAHA OLLA PELGALT VIHMAVARJUHOIDJA

Kuna alushariduse tähtsusest  on hakatud üha rohkem rääkima, siis tuleb ka lastevanematele meie tööd rohkem tutvustada. Kui hoolekogus on inimene, kes suhtub õpetaja abisse austusega ja ei alahinda seda tööd, siis kergitab see abi enesehinnangut ja suurendab tööindu. Kui direktor rühmas käies ei vestle ainult õpetajatega ja vaatab abist mööda nagu tühjast kohast, siis on väga raske leida selles madalas töötasus motivatsiooni. Hea tuju ja rõõmus meel ning väike kiiks aitavad päeva koos väikeste inimestega õhtusse viia nii, et mõlemad pooled rahul. 

Tean, et vanemate hulgas, eriti väikestes kohtades, on palju rahulolematuid ja kriitilisi nii kooliõpetajate kui ka lasteaednike suhtes. Kindlasti on aastakümneteks oma mulli kinni jäänud töötajaid, kes ei tegele enesearengu ja koolitamisega küllaldaselt. Ka liigne kriitikameel vanemate aadressil rikub suhteid. Tagarääkimise asemel peaks olema suunaja, terake psühholoog ja diplomaat. Ka ei tohiks lastesse suhtumises vahet teha. On ju iga laps individuaalne. Kritiseerida tohib tegu, mitte inimest. 

Aga, et lasteaed üks väga möödapääsmatu ühiskonna osa on ütleb kenasti psühholoog Toivo Niiberg

http://perekool.nupsu.ee/1248/psuhholoog-ka-parim-kodu-ei-asenda-enam-lasteaeda/

7 kommentaari:

helle ütles ...

Tundub, et õpetaja abi teeb lõviosa tööst ära, mida siis teised töötajad teevad.A tegelikult on asi naljast kaugel, sest ka ÜHE lapsega tuleb umbes samu tegevusi teha.
Oled väga tubli!

KR ütles ...

kallistamine....:)
nii armas. See peaks kõigil päevakavas olema

Emmeliina ütles ...

Helle - kaks õpetajat teevad kõike seda ka, lisaks suhtlevad lapsevanemetega, peavad nendega arenguvestlusi, täidavad päevikut, peavad ajatabelit, koostavad nädalaplaani, koolitavad ennast,osalevad sektorite töös, käivad vähemalt kaks korda kuus õpetajate üldkoosolekul, tegelevad rühma rahaga, teatri piletid jm. valmistavad ette õppematerjali, tellivad mänguasju ja raamatuid - ah eks sa ju tea - õpetaja on õpetaja :)

Emmeliina ütles ...

ja aitäh sulle vahvate kommentaaride, hea sõna ja arutelu eest :)

Emmeliina ütles ...

KR - jaa , ilma kallita poleks asi õige, magamajäämise pai ja unemuusika ka kauba peale :)

helle ütles ...

Me kallistame ka Mariga lõpmata, me nii armastame teineteist.
Kui Annaliisa tuleb lasteaiast, siis on ka neil esimene asi õega kallistada. Nii tore!
Aitäh, Emmeliina!

Emmeliina ütles ...

võta heaks:)