esmaspäev, 28. veebruar 2011

Metsarahvas - kas ka mina?



Kui meilikasti potsatab sõnum milles öeldakse:
Oled registreerunud üritusele "Eesti metsa lugu - mõisaaeg" ja auto maja ees ootab, siis asud rõõmsalt teele.

Laupäeval Sagadis toimunu oli alles algus. See Eesti Kontserdi ja RMK koostöös sündinu jõuab aasta jooksul mitmekümnesse Eestimaa paika targa jutu ja muusikaga.
Sagadi mõisasaal oli huvilisi täis. Mõnda kutsus päeva veetma võrratu Hortus Musicus, mõnda Ott Sandraku sugestiivse hääle ja meelega ette antud lugu meie metsast mõisa ajal.



Elamuse said mõlemad. Ja mõtlemapanevat kauba peale. Näiteks, kas teie teadsite, et
* inimesi elab Tallinnas ühel hektaril 26
* puid kasvab Eestis ühel hektaril 832

See tuletas meelde rohkem kui kümne aasta taguse loo, kui meie suvekülaliseks olnud Saksamaa neiu imestas võimaluse üle lihtsalt minna metsa, lihtsalt panna üles telk, lihtsalt teha õiges kohas lõket, lihtsalt korjata maasikaid. Meie imestasime tema imestamist. Lihtsalt.

Kuna tänavune aasta on kuulutatud metsa aastaks, siis on kasulik teada, et
* ühe inimese hapnikuvajaduse rahuldamiseks piisab viiest suurest puust.
Mõtlemise koht: kas on mul need viis puud? Kas ka kümne aasta pärast alles?

*Eestis elab 1,34 miljonit inimest ja meie metsades kasvab kokku umbes 3,7 miljardit puud.

*Praegu moodustab metsasektori osa 4,5 % sisemajanduse kogutoodangust ja puittooted annavad 15% ekspordist.

Vähemalt arvusid uskudes pole põhjust karta, et mets otsa saab.
Rohkem on põhjust karta seda, et oma kasvavas kultuurituses toimetame metsas nagu ei kellegi omas, omatahtsi. Olen koperdanud kodukandi metsa all sodihunnikute otsa.
Veelgi hullem on abikaasa kodukohas Ida Virumaal. Sinna Sompa metsa lapselastega minna ei saa. Nii rõve on. Mis inimesed need küll on, kes viivad oma tekitatud prahi metsa alla? Koormatega. Autodega. Või teevad lõket selleks mitte ettenähtud kohtades kuigi RMK on loonud suurepärased puhkamise kohad.

Ott Sandraku räägitud loost sain teada, et kuni 19 sajandi keskpaigani oli metsalangetamise tööriistaks kirves. Kui kahemehesaag "sulle mulle" Euroopast meile jõudis, siis püüdsid mõisnikud sae levikut tõkestada, sest metsavarastel oli nii kergem toimetada - kirve löögid olid palju kuuldavamad. Sellele vaatamata jätkasid talumehed metsas omatahtsi toimetamist, sest ega "Ega mõisnik puujuure pääle ei situ. Jumal kasvatas mõtsa (Eesti vanasõna)
Ka mina olen arhiivist leidnud 1877 aasta kohtuasju, kus esiisa metsavarguste eest karistada sai. Keelatud jahipidamise eest niisamuti.

*Vanimaks metsakaitse seaduseks peetakse Taani kuninga poolt 1297.a. välja antut, mis keelas metsa raiumise Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel.

*18 sajandi lõpul pandi ametisse Försterid, kes raiekohti määrasid ja kontrollisid.
Kõige rohkem kulus metsa loomulikult kütteks. Kuid...

* 19 saj. algas suur viina põletamise aeg. Eesti mõisates oli 1799 aastaks 731 viinakööki, kus aastas toodeti 680 000 pange, ehk 8,2 miljonit liitrit viina.

Kuna metsapuudust ei kardetud, siis hakkasid saeveskid varustama suurte hoonete ja laevade ehitust puiduga. Eriti Peterburgi. Suurem puidu väljavedu toimus Pärnus ja Narvas. Kui metsad lagedaks jäid, tuli valitsusel piiranguid seada.

*19 sajandi teisel poolel hakati paberivabrikutes kaltsude asemel puitu kasutama. Pärnus asuvas Waldofi vabrik, mis oli maailma üks suuremaid ja Põhja Paberivabrik andsid enne Esimest maailmasõda 70 % Venemaa tselluloositoodangust.

Kõike seda ja veel rohkemgi sain teada paari tunni jooksul ja kodus üle lugeda. Et ei ununeks.

Vahvat filmi näidati ka. Loomulikult metsast, erinevates aegades.

Lisaks sobis vanamuusikaansambel Hortus Musicus Sagadi saali nagu valatud. Jalg tatsus kaasa mitmest Euroopa maadest kokkukorjatud lugudele - küll oli seal Itaaliat, küll toretsevat Prantsusmaad, küll pubilikku Iirimaad, Saksamaad, Inglismaad, Hispaaniat. Muusikamatk missugune.



Kogu ettevõtmine toimus 0 raha eest. See olgu mõtlemise kohaks vinguviiudele. Muidugi jääb alati see transpordiküsimus. Ja see saaks olema koopereerumise ja organiseerumise koht. Kodanikualgatuse korras poleks vaja ainult kalleid teatrikülastusi kätte võtta. On palju muudki huvitavat.

7 kommentaari:

tegelinski ütles ...

Tundub igati vahva üritus. Ja olen täitsa nõus, et erilist raha kulutamata saab suuri asju korda saata ja põnevates projektides osaleda :)

Anonüümne ütles ...

Väga kena ülevaade ja suur rõõm, et laupäevane Sagadi üritus meeldis!
Kas võib seda blogi sissekannet viidata ka Sagdi Facebooki lehel, et anda teistelegi võimalust sellest osa saada?
Vastust ootama jäädes,
Kadi
Sagadi mõis
kadi.elmeste@rmk.ee

Emmeliina ütles ...

Tere Kadi, loomulikult võib. Rõõmuga!

marnikas ütles ...

Tere,

olen RMK Facebook'i lehe administraator.
Väga meeldiv, et meie üritus teile meeldis.
Palun luba ka RMK Facebook'i lehel sellele postitusele viidata, tulevate kontsertite kontekstis.
Kõike kena,
Annemarie Rammo

Emmeliina ütles ...

Lp. Annemarie, mul on hea meel, et saan oma tagasihoidliku kirjatükiga avaldada tänu Sagadis toimunu eest ja loodan märtsi lõpus külastada kas Rapla või Mooste ettevõtmist. kindlasti annan sellest blogi kaudu teada.
Olime sügisel Oandus ka, kui huvitab, siis

http://emmeliina-pildid.blogspot.com/2010/09/mets-on-rohkem-kui-moistame-moota.html

marnikas ütles ...

Suur tänu :)

Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.