Eksperimendid

Küünalt ja kultuuri ei maksa vaka all hoida. Niisiis olgu endale aastate pärast meeldetuletus teemal: Mis tehtud? Mis teoksil?
Veebruaris sündis minu kui kodumuti jaoks kaks sündmust. Vaatasin filmi "Polli päevikud" ja vaatasin-kuulasin teatrietendust "Eksperiment õhupumbaga". Mõlematele lähenemine sündis väga külmadel päevadel ja peab ütlema, et ega linal (laval) toimunu eriliselt soojendanud.

Kuna Polli on paljudel nähtud ja õhupump alles teist korda laval, siis alustan viimasest. Pean koheselt ütlema, et ma eriline teatraal :) ?pole. Noh see tähendab, et ikka külastan nii nelja etendust aastas - kohalikku. Et ennast rahvale näidata ikka selle kultuurisuse tasemelt ja rahvast vaadata. Kui veel tubli tükk juhtub olema, on see boonus kauba peale. Seekord oli. Välja arvatud pealkiri. No midagi nii hullu annab ühele tükile pealkirjaks panna. Kui sisenesin, siis küsisin brannelt üle, et mida me vaatame ja kui koju sõitsime, siis küsisin uuesti, et mida me vaatasime.

Koopeerin teatri kodukalt natike. Rohkem endale memoriks, aga ka huvi tekitamiseks.

Shelagh Stephenson
EKSPERIMENT ÕHUPUMBAGA
Kired ja saladused kahel sajandil

Lavastaja Peeter Tammearu

Kunstnik Silver Vahtre

Sajandite kirgi ja saladusi vaevad Margus Grosnõi, Liis Haab (külalisena) või Kertu Moppel, Lauri Kaldoja, Natali Lohk, Maarika Mesipuu, Tiina Mälberg, Toomas Suuman

Kakssada aastat kiusatust. Lahata maailma osavalt skalpelliga või lasta kõnelda poeedil?
1799. Katseklaasid, väävliving, eliksiiride kihin kabinetivaikuses. Mehed ei armasta naisi, vaid progressi ja tõde. Kirg teadmiste järele on ekstaas, mis viib hukatusse.
1999. Geenitehnoloogia ajastu. Naisteadlased on edukad, kuid kahtlevad endas. Mehed on poeedid ning pelgavad täiuslikku maailma.

Sajandivahetuse piiripealsel hetkel sünnib ühes majas kummalisi asju. See on ohtlik reegliteta aeg, mil kõik võib äkki teiseks saada. Ning mererannal kõnnib tüdruk, kaheldes ja otsides – kas kuulata mõistust või südant?

*****
Igal osalisel oli oma roll (õhupumba rolli ma pole veel leidnud). Kuna olen veendunud, et midagi ei sünni iseenesest ja juhuseid pole, siis haakus teema minu jaoks, uskuge või mitte, nii tugevalt Haapsalu lastekodu põlenguga. Vigane Tüdruk (Natali Lohk) saab eksperimendi ohvriks nii nagu sealsedki ohvrid. Mis sest, et möödas on enam kui kakssada aastat. Inimloomus on ikka sama. Kui oled vigane, siis anna oma osa selleks, et teised saaksid ...mida? Väita, et 21 sajandil oleme Jumalad. Kuigi Jumalad tahtsid olla juba 1799 aasta arstid -mehed -teadlased. Ja 1999 aasta geenitehnoloogid. Imelik nimi, nagu oleks "asi". Teadlane kõlas väärikamalt.
"Mul olid väiksemad ambitsioonid- tahtsin olla vaid jumal." Nii ütleb naistegelanna kahekümnenda sajandi lõpus. Midagi pole muutunud. Kui, siis hirmu ja armu on vähemaks jäänud.

Füüsilise keha ja kõrvalekalletega aju nihked on eksperimentaatorite huviobjektiks olnud sajandeid. Keset etendust tabas mind teadmine: See on ju Polli päevikud. Laboratoorium, katsed, kurjuse alged ajus, väärkehad - geenitehnoloogia.

Nii saidgi need kaks mu peas kokku. Ja kolmas, Haapsalu juhtum, jõudis järele.
Eksperiment meiega. Kõrvalkäijatega. Meie emotsioonidega. Meie reageeringutega, artiklitega, kommentaariumiga, käitumismustritega.

Kahjuks pole ma teatrikriitik, sel puhul saaksin etendust mitu korda tasuta vaadata ja väga häid jutukohti ning muidumuigeid kirja panna. Teise vaatenurga alt, sest igal tegelasel oli seal oma lugu. Isegi tükike mind käis laval ringi - punases kleidis, veiniklaas peos.

Sellepärast need tänased mõtted nii konarlikud ongi, et olen vaid iseenda kriitik. Paraku.

ÕS ütleb: eksperi.men't <20:-men'di, -.men'ti> (teaduslik) katse ▪. {Viidi läbi}→ korraldati, tehti mõtteline eksperiment.