Kolmapäev, 20. jaanuar 2010

Jaanuar - see tühi kuu


Lapsena olid talvekuud suisa rõõm ja puhas mõnu. Kõigepealt jaanuar. Kooli tuli minna alles üheteistkümnendal ja siis tundus, et pool juba otsas. Kogu aeg oli külm ja paks lumi. See ei seganud, vaid rõõmustas. Kui külma oli üle 20, siis maalapsed ei pidanud kooli tulema. Meie, st. alevi omad ikka läksime. Koolimajas oli ka külm ja õpetaja tuli ja saatis meid koju. Siis sai õue mindud, aialt lumehange hüpatud ja soomekatega sõidetud. Suusatama ei julgenud minna, oleks kodus naha peale saanud. Kodus oli samuti külm. Kui ema varahommikul pliidi alla tule tegi, siis oli köök soe ja mõnus. Ahju pani ta puud valmis. Pidin need põlema panema kui koolist tulin, vaatama, et ikka ilusasti põlema läheksid ja siis mõne aja pärast ahjuukse niimoodi kinni lükkama, et suur kirjaklambrist tehtud traat vahele jääks. Muidu võis vingu jääda - see oli hoiatus. Loomulikult käisin sel ajal algkoolis, vanemana oli ahju kütmine juba teadlik töö. Vahest, eriti suure külmaga tehti veel teist korda tuli ahju. See oli eriti mõnus, sest siis oli aega ahju ääres selga soendada ja raamatut lugeda. Meie toad olid kõrged, suurte akende ja külma põrandaga, sest maja all oli garaaž. Küllap oli see 50-ndate aastate lõpu ehitus nii nagu oli, sest mäletan ema nurinat, et talvel oli koridori seinakapi sein härmas, aga suvel hallitas. WC koos vannitoaga vajas eraldi kütmist ahjukesest, mille tagajärjel hakkas kraanist pahinal kuuma vett tulema. Vanniskäik oli pidu ja lõbu, mida ei varjutanud isegi vastik seebi silmaminek. Hiljem ehitasid maja mehed vanasse pesukööki sauna. Sellest sai alguse mu saunahooliku elulugu. Õhtul soojendas ema tekki ahju vastas ja mina ootasin voodis valmis, ise külmast värisedes, flaneepidžaama seljas. Kõige mõnusamad olid pühapäeva hommikud, sest laupäevad olid siis veel kooli-ja tööpäevad. Sirutasin ennast sooja müüri äärses voodis välja ja proovisin varvastega, kas müür on juba soe. See tähendas, et emal tuli pliidi all ja kuklitainas kerkimas.

Selline ajapilt.

Aga nüüd. Jummala õige pealkiri. Kõigepealt on tühi rahakott. See, mis eelmisel kuul priisatud sai maksab nüüd kätte. Siis on tühi kõht. Magu lihtsalt harjus hea ja paremaga ära ja venis välja. Varsti saab tühajaks pangaarve, sest küte ja elekter hammustavad sealt suure suure tüki.

See suure inimese elu pole üldse üks meelakkumine. Ja keegi ei soojenda ahju vastas tekki, sest ahju polegi. Ei tea, kas õhksoojuspumba all saaks teki soojaks? No kui ikka kaua aega seisaks...

5 kommentaari:

HelveL ütles ...

sügav lumi oli küll. algklassides oli koolitee 3 km pikkune ja andis ikka läbi hangede sumbata. kolkaküla. polnud teed ega midagi. mõnikord sumpas ema ees ja mina järgi.
aga ega siis ei osanudki paremat tahta.

helle ütles ...

Kutse meemile!

unihiir ütles ...

ma tahaksin sind kutsuda oma blogi lugema - kas sa saaksid mulle saata oma meiliaadressi?

Emmeliina ütles ...

sjgelle, vabanda, olud pole just soodsad, loen, aga ei kirjuta. ÜSK-i omad teavad :((

hea unihiir
olen meelitatud
kirjuta!
emmeliina55@gmail.com

olen praegu harvemini arvuti taga (ees)
aga hoian teil kõigil silma peal

Emmeliina ütles ...

Kui aasta esimeses kirjatükis kurtsin, et tühi ja igav jaanuar, siis nüüd tean, et oma sõnadega tuleb ettevaatlik olla. Nii juhtuski ja kogu 2010 aastast kujunes suurte muutuste aasta.

Eelkõige sellepärast, et minust mitteolenevatel põhjustel tuli mul enamus öid veeta võõrastes voodites ja tõepoolest käia kodus peaaegu et ainult kalendrilehti pööramas.

Kogu mu varanatuke mahtus kahte kotti. Lõpuks jõudis kohale arusaam kui vähe me ikka oma maisel teel vajame. Olulisem on see, et sul oleks palju häid tuttavaid ja sõpru, kellele toetuda.

Muidugi on üks võimalus kui on lihtsalt palju raha. Sellisel puhul saad endale mugavust osta. Minul polnud.