Advent on eesti rahvakalendris liikuv tähtpäev, mis tähendab tulemist ja tuleneb ladinakeelsest sõnast "adventus".
- Advent koosneb neljast pühapäevast enne esimest jõulupüha. Esimese advendipühapäevaga algab advendiaeg ja liturgiline kirikuaasta.
- Neljas advendipühapäev võib sattuda kokku ka jõulupühade laupäevaga (24.dets.).
Advendiaeg tähendab Jeesus Kristuse tulekut ja tuleneb ladina keelest "Adventus Domini" - Issanda tulek.
Minule on see aeg täis imelisi muusikaelamusi. Aitäh Poeg 2 ja Poeg 4, eile oli Tallinnas Jaani kirikus väga ilus kontsert. Tean kui raske on teil töö ja pere ja õpingute kõrvalt kaugele proovidesse sõita, aga kuulates teid laulmas Mozarti "Ave verum" kaovad mured ja igasuguse masu asemel tuleb puhas rõõm.Kirja saada on alati tore, sellist kirja veel eriti
Lp. lapsevanemad
Tänu teie peredest sirgunud Kalevi Poistekoori lauljatele sai teoks meeldejääv nädalavahetus kauni Mozarti muusikaga!
Kallist jõulurahu ja meeldivat koostöö jätku
soovivad
Kalevi Poistekoori dirigendid
Indrek , Kuldar ja Varje
7 kommentaari:
Kuigi loen ennast kristlaseks, on mu usukommete alane teadmispagas õhuke. Sest leerikursuse läbisin nn.kaugeõppes kiirkorras ja varasemat tradistsioonide pagasit mul pole.
Kõik räägivad häältevärinal kaunist advendiajast, aga kui palju sellest tegelikult teatakse? Tunnistan, et mina olen üsna võhik. Kuidas õieti adventi tähistama peaks? Kuidas seda küünalt pühapäeviti peaks põletama? Kas süütama hommikul ja laskma põleda alati lõpuni või võib ühte ja sedasama küünalt põletada jupphaaval kogu advendiaja? Kas kuuluvad selle hulka veel mingid traditsioonid (kusagilt kuulsin midagi paastust)?
olen sinuga ühte moodi (poolikute teadmiste poolest)
sellepärast paningi siia lingid, et ise ka õppida.
Vanaema mul ütles, et tema ajal kodudes adventiaega ei tähistatud. Kliki linkidele, siis saad samapalju teada kui mina. Meil on nelja küünlaga küünlajalg ja kui lapsed olid väiksemad, siis me ei lasknud küünlaid lõpuni põleda, vaid süütasime uuel pühapäeval uue ja vana (d) aga see vist peresisene, sest kirikus ju küünlaid rohkem.
Eks see kombestik täienenud suurte linnaväljakute kuuskede ja esimese advendi sissejuhatamisega.
Reedel lähen noortemajja, siis palun kirikuõpetajal juurde rääkida.
Minul on ta just nagu ma ütlesin, kaunite muusikaelamuste aeg.
Paast võiks ju ka olla :D
jah, me oleme kuidagi uskumatud ukslikud paljud siin maal.
Mis moodi edasi olla, peab mõtlema
Aga küünlad põlegu, kaua aga jaksu ja tahtmist jätkub neid süüdata
Andry, äkki see ikka see nõuka aja jäänuk ja usundiõpetuse puudus otsib nüüd väljapääsu??
uskumatud usklikud- hea mõtteleid
nõukaaja jäänuk kindlasti.
Peep Ilmet ütleb, et nõukaaeg on see aeg, mil Eestimaa põdes lahtist tiisikust.
Mina ütleks, see oli süüfilis.
Raske, aga siiski ravitav tänapäeval.
Aga äkki oli vähk.
Teine asi: usk on raske koorem kanda teinekord.
Mu meelest...
ja tundub, et juba 20 aastat viibime kõik pikaravi osakonnas. Mõned käivad väljaspool territooriumit jalutamas, mõned saavad seda teha aia sees, aga osa meist on lamajad ja sõltuvad kõrvalabist.
Ei ole see kott midagi nii raske kanda, eriti siis kui sees vili, aga aganatega kott vist kergem :D
Taname huvitava blogi
Postita kommentaar