Ma kõnnin hallil lõpmata teel kesk nurmi täis valmivat vilja, ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, ju lapsena teesid armastas meel - teed laulavad õhtu hilja. (Ernst Enno)
Ükskord, mõnikord, kogu aeg, eluaeg
Kogu lugu on ajast ja sellest, kui erinevalt aega mõistetakse, Ükskord võid siiralt uskudes saada võimaluse. Ühel päeval märkad, et see on mõnikord juba juhtunud. Kui nii, siis miks ka mitte olla valmis kogu aeg? Ja tagasi vaadates võid saada üllatuse osaliseks - see oligi eluaeg. (Ivo Lill)
2 kommentaari:
Minu kadunud kapsas!
ah see oli hoopis sinu pea, mina varahommikul pimedas toas vaatasin peeglisse...
Postita kommentaar