Ministeerium: toidult on võimalik palju kokku hoida
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel on näha, et inimesed on juba hakanud oma toidukulutusi märgatavalt koomale tõmbama. «Rohkem on hakatud ostma tooraineid ning vähem kallimat toitu,» selgitas ministeerium.
Samas moodustavad ministeeriumi kinnitusel kulud toidule jätkuvalt suhteliselt suure osa eestlaste sissetulekust. «Seetõttu on võimalik kokkuhoiuga [toidult] märkimisväärselt raha säästa,» teatas ministeerium. /Postimees/
Minul, majandusharimatul võtab pead vangutama. Kas tõesti jätame külmkapid tühjaks, et lapsed sööksid üksinda kodus olles päev läbi praekartulit või ahjukaalikat. Milline on see meie maa odav tooraine? Ja mida siis lõpuks kõhu kõrvalt kokkuhoitud rahaga teha? Kas panna panka? Või vihjatakse, et kui oled näiteks koondatu, siis esimene asi, millest pead loobuma, on kallis toit.
Kas tõesti ollakse naiivsed arvama, et meie riigis makstava keskmise ja madalama palga eest sai osta kallist toitu. Absurdne, eriti mulle, kes rohkem kui kümme aastat on koostanud pere eelarvet.
Jaa, kokku saab hoida sigarettide ja alkoholi pealt, kuid toidu pealt küll mitte.
Seda, et eestlaste sissetulekust kulub toidule suur osa ei pea mulle küll majandusministeerium ütlema.
Lõpuks tekkis mul küsimus: kes pagan meil see majandusminister on? Näed, kasu uudisest, uudishimu oligi tekitatud. Ausõna, häbene või silmad seljataha, kuid mitte ei tulnud meelde.
Neti andis teabe kätte: 1966 aastal sündinud Juhan Parts (kaks last). Aga ega siis minister üksi, tal ikka nõunikud ka. Osadel neist polnud sünniaastaid ega perekonnaseisu antud. Mõnel oli. Mõned minu vanema lapse vanused. Haritud ja sobivad õpetama.
Jutu lõpuks selgitas ministeerium et «Samuti vähendab kallimate kaupade tarbimist ebakindlus tuleviku suhtes,»
Nüüd tean kuidas edasi. Enam ei osta kallist süüa ja ei tarbi kalleid kaupu.
Kui mõistust väheks jääb võtan ette loo Kati Murutarilt : Sügisel söövad juba hobuseid."
11 kommentaari:
Ma saan vist aru, mida selle kallite ja odavate vahe all võidi silmas pidada. Näiteks ütles meie koristaja, et ta on hakanud nüüd liha turult ostma. Varem võttis poest pakendatud ja maitsetatud tükke. Neil kilohind üle saja krooni, turul lihakilo poole odavam. Või samuti aedvili, turul ja poes ikka tuntav hinnavahe. Siis veel igasugused viilutatud ja pakendatud singid-vorstid. Kiloga ostes hoopis odavam. Mitte et koristaja enda palk suurem oleks olnud, aga varem teenis mees ehitusel hästi.
Sina oled nagunii varemgi laristamata toidu ostmisse suhtunud. Siiski on väga palju neid, kes on mugavuse ja ajapuuduse tõttu kulutanud varem rohkem. Näiteks ostes töölt tulles valmistoite. Saab ju eelmisel päeval ise järgmiseks õhtuks midagi valmis teha. Vanasti tegin ise küll nii, aga nüüd olen ka laiskuse ja mugavuse tõttu lihtsama vastupanu teed läinud.
Meil Tartus ongi tänu neile tendentsidele lugu nii, et turu ja Säästumarketi parklas kohta leida on pea võimatu. Teistel toidupoodidel on aeg oma hindadega taevast maa peale tulla. Mina olen alati eelistanud liha ja aedvilja turult osta, nüüd on see tarkus järsku väga paljude ajudeni jõudnud. Ribikontide ostmiseks oli selline saba, mida ammu pole näinud. Suppi on hakatud jälle keetma.
tore, et vastasid. olen nii mõtterooste läinud, et ei leidnud muud teemat.
minul ikka see vana küsimus: kuidas saavad inimsed õhku saata nuttu ja hala ja samas käituda rumalalt. kuhu on jäänud eestlaslik koonerdamine ja kokkuhoid?
hindan väga mugavust ja see, et naine pärast pikka tööpäeva ostab valmistooteid on vägagi loomulik. Kui 10 aastat tagasi õppisin ja töötasin, tegin ise sama. lihtsalt on asju, mis elektripliidiga korteris kaotavad mõtte, näiteks peetide või kapsa keetmine.
meil on nüüd kaks kuud abi kassa üksinda poes käinud ja nelja inimese (kaks naist, kaks meest) poearved vähenenud kui minu ajal. Suitsud endale ostab mees ise.
arvan, et aimad, mis on kuluvähendaja. muidugi vein ja õlu :D. (branned toovad ise kaasa)
mina arvutan tšekke kokku. meie toidulaual on iga päev kas liha (keskmiselt 60 eeku kilo)või kana. Ausõna, muidu tuleb nälg. Täiesti puuduvad "odavad" vorstitooted. On heeringas ja juust ja pudruhelbed. Magusaks söövad noored piimaga nisuhelbeid ja mina kaerahelbeid rosinatega. Piim on nii rammus, et saame koort, millest teeme vahukoort ja sööme oma moosidega.
Piima ostame õnneks laudast. Ainuke, mida mina sööksin rohkem on kohukesed, jogurtid, kodujuust, lõhe ja mereannid. veebruari toidukulu + 8 õlut ja üks 3l vein oli pea kuus tuhat eeku.
teine kuus tuhat on eluase, nett, telefonid ja ühe auto kütus.
Kuna abi kassa u. nii palju teenibki saame õnneks aidata üht suure pere hooletusse jäetud tütarlast, kes sügisest meil elab (poeg 4 kallim) ja viimases klassis õpib. See on nii hea tunne (tead ju küll) kui saad midagi head teha.
Biankal on ilmselt õigus. Ise kulutan toidule liigagi palju, just nendesamade viilu- ja valmistoitude pärast. Samas on üksinda elades nii vähe vaja,et pole ju mõtet turult käntsakat tooma minna.
Aga see selleks, mul on hea Emmeliinast jälle midagi kuulda. Just hiljuti mõtlesin, et Emmeliinast pole mitte kui midagi kosta ja Toompea on kuhugi kadunud...
aitäh, kallis thela, mul uus diagnoos - mõttemagamine.
nüüd haarasin ühest teemast kinni.
ega meiesuguste tublide naiste kokkuhoid aitagi, ma rohkem ikka nende teiste pärast ja et lapsed oleksid söönud...
siis ikka see kodumajanduskoolitus oleks õige märksõna.
mul oli lihtsalt oma mõtetele tuge vaja.
Mina ka tervitan kadunud hinge.
Tuleb meelde vana nali poisikesega, kes hakkas juba kooli minema, aga ikka ei rääkinud ühtki sõna. Siis ühel päeval põrutas söögilauas rusikaga vastu lauda: "Kurat, supp soolane!"
Kõigil hea meel, et lapsuke oskab kõnelda. Enne pold midagi tähtsat öelda!!
Mina peaks küll toidu pealt kokku hoidma, aga ma ei viitsi - väga suurt nälga veel ei näe.
Mina seda toidu pealt kokku hoidmist olen harrastanud küll ja küll, mul polnud varem võimalustki laristada, ühe palga peal kolm last üles kasvatada.
Nüüd on ajad muutunud. Ma ostaks praegugi heameelega liha turult, aga enne kevadet pole meil turgugi. Sama lugu paljude muude asjadega - olen lihtsalt sunnitud poest ostma. Õnneks poeg oma maiused ja palju muudki ostab ise, tütar katab kah suure osa kuludest.
Tegelikult ootan väga, millal turg uuesti avatakse, sealne kaup on kordades parem kui poes.
oo, mul lugejaid juures.
Helle, Su lugu ajas vägisi muigama. Oled ikka tõeline kirjanduse õpetaja kui lapsigi koolis naerma ajad.
Kukupai, arvan, et meiesugused ongi oskajad - kokkuhoidjad, sest kui ikka ei ole, siis ei ole. Ja kui ikka peab muuks ka jätkuma ja loomulikult peab, sst ei ela ju üksnes leivast, siis lihtsalt on niipalju kui on.
Ise nimetan seda tasakaalustatud eelarveks.
hakkasin minagi otsima talunikku taga, et oma lastele piima sealt osta
laod korvi piima kotte täis ja arve on selline, et ohohoo
aga piima läheb meil tõesti palju
kui ikka 6-7 last lauda istub mõtled end rumalaks, kuidas neid toita
praegu on vaheaeg ja kõik on kodus
mõni üksi kasvanud lapselaps sai shoki, kui ütlesin, et süüakse söögi ajal ja vahepeal ei näksita , kui on kõht tühi närid paljast leiba
vahtis mind kui mingit erilist kurja inimest
mina teen söögi valmis, aga nemad ei söö, sest on hommikupudrukõrvale mõeldud võileiva materjali nahka pistnud
kui panin võileiva materjali peitu läks mu toit letti küll;)
õhtune piimasupp maitses kõigile,
ka ärahellitatud üksikutele jõmmidele ja igaüks sai sinna võileiva ka kõrvale
kui tööl käisin, siis oli ikka hea võtta poest midagi kaasa, mida sai kohe sööma hakata
muidu oleks õhtusöök veninud südaööni
aga minu lapsed on ikka nii harjunud kodu toiduga, et kui ma midagi ei vamista ütlen , et sööge mis on, siis kukuvad kisama, et kas täna süüa ei antagi;)
Emmeliinale ikka tervisi siit Kagu-Eesti poole pealt!!!
huvitav, keegi on kirjutanud täna hommikul postituse ja siis eemaldanud?
niisugused asjad tekitavad huvi.
eelmine kustutus toimus minu enda poolt, est lihtsalt kommentaar tuli topelt. aga nüüd??
tere kulla Joanamari
olen ennegi sinu nime kohanud, ei mäleta, kelle blogis. täna võtsin asja tõsiselt ja lugesin su lood läbi.
Aitäh tervituste ja tervise eest!
tekkis üks uudidhimulik küsimus: kas pole me mitte varem kohtunud?
Postita kommentaar