Üks asi tahab ära ajamist. Nimelt peast ära. See on see mõttetöö, algarvu antud kodutöö. Muidu saan hindeks mitterahuldava ja hoidku keset suve suvetöö eest.
Millest ei kirjuta?
/kui 2007 mais delfis algasin, siis võtsin kriteeriumiks, et ei raiska ruumi niivõrd oma tagasihoidliku isiku peale, vaid puudutan neid teemasid, mis mind puudutavad, noh et kirjutan nagu ajakirja arvamusplatsile või nii. Kuid varsti hakkas lahti rulluma edeva mina lugu.
Raske oli kirjutamata jätta oma tegemistest ja perest, kuigi algselt polnud nii plaanis/
Ja tõesti võin öelda, et kirjutan sellest, mis minust välja tulla tahab.
*kuna olen krahvo maan, pean olema ettevaatlik, sest liiga suur mölapidamatus maksab kätte nii sõnas kui pildis
*kuna kirjutan otse eetrisse, olen mõnda juttu hiljem essee tasandile korrigeerinud
(see blogi on veel välja kujunemata, eellaste lood jm. staff ootab pimedaid öid, mil öödes on asju, ilmselt ka isiklikku läpakat)
*kirjutades pole ma üdini paljastav ja aus, ma rohkem selline ILU ja ELU kirjanik, lisan maitsetaimi ja värve halli triiburiidesse
*stiil on mul siuhke, et mu korralikud kirjandusõpetajad keeraksid hauas ringi, kuid see mu oma asi. Sellepärast mind siin ilmselt nii vähe loetaksegi ja sopaga ei kallata.
***ja nüüd kõige tähtsam, ehk vastus: ei kirjuta teemadest, mida ei valda (tehnika, autod, väljamaa modellid - tähed - lauljad, üldse see ingliskeelne staff) Õnneks olen küllalt vana ja tean, mida jõuan õppida-uurida ja mida enam mitte.
*olen kodukootud villane eestimaine naine
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
13 kommentaari:
Aitäh, mõnus kokkuvõte oli. Peab ütlema, et sul häid mõtteid ja ilusaid ütlemisi tuleb nagu varrukast.
Üks küsimus, kontrolli, kas sa minu blogisse "ajakaja" pääsed. Ma ise täna enam ei saanud sisse Inernet Exploreri abil. Ei tea küll miks. Kasutasin siis Mozilla Firefoxi ja selle kaudu sain. Ei tea , kas see on ainult minu arvutis nii, või on laiem jama. Kurb küll, kui mu sõbrad ei pääse sisse ja mina ei teagi.
Algarvule: mina ka ei saa sinu omasse IE-ga täna, kui see juba jutuks tuli. Ja Thela omasse ka mitte.
võta heaks, algarv
tore, trulla, et ikka siia kiikad, olid ju delfis mu esimesi kommenteerijaid
ega mul siin neid rohkem ole kui algarv, toompea ja vahest sõbranna päevalill.
ise olen teie blogide kaudu teistegi öölugemist harrastanud, kuid blogindus, see ajaneelaja, on ikka armutu. tihti kaob viis- kuus tundi nigu niuhti. see vist ikka pole normaalne :) olen televiisori vaatamise pealt täiega kokku hoidnud.
veel üks poolisiklik küsimus: mida teie sellest delfi MJ-st arvate, on ta päris või fantoom?
Mina arvan küll, et päriselt, hetkekski pole kahtlust tekkinud. Isemoodi teine on, nagu me kõik, eksole. See haigus ei tohiks küll väljamõeldis olla. Sellega ei tehta nalja. Mulle tundub kõik loogiline olevat ja ma enda meelest olen tema hinge tajunud.
siis on hästi, mul vahepeal tekkis isepärane kahtlus:(, võib olla olin tema jutust liiga sisse võetud.
aga nüüd teisele lainele: tänud suured, algarv, tegin esimesed pildikatsetused ära. võtsin lihtsalt kataloogist viimaseid huvitavaid. eks õpin edasi, praegu vajub küll silm kinni
Blogimisega ongi nii, et eks ta üks päevikupidamise ja teistele info jagamise vahepealne ala olegi. Ja igaüks kirjutab sellest, millest hing parasjagu pajatada igatseb.
Minu meelest ei ole ükski inimene ka oma salajastes päevikutes üdini avameelne. Ja sama vähe on blogid laiadele massidele mõeldud ajakirjandus. Ikka see oma padi ja kapsamaa, mis sest, et naabrid üle aia kiikama pääsevad.
jah Thela, õigus sul, ei tohi piilumisega liiale minna, ikka pieteediga... saan ise ka aru, et astusin liiga lähedale, ilmselt muretsesin liig palju teise muret.
Minagi pean MJ igati tõeliseks. Ja tema viimane postitus (unejutu teemadel) minu arust oli tegelikult sisemisest murest kaetud. Et ta kardab et siiski on teispoolsusesse minek ning püüab nagu läbi selle blogi veelkord ja veelkord oma lastele kinnitada, et nad talle tähtsad ja et ta neid armastas kuniks elu. Ka ütles ju kunagi, et see blogi seal on osalt nagu selline asi mida ta tahaks oma lastele jätta - tema mõtted elust. Et nad teaksid.
Lohutaks teda, kui oskaks, kuid jah, ma ei ole selles eriti osav. S.t. ei leidnud sõnu mis ei mõjuks haavas urgitsemisena ning samas siiski annaks edasi seda, et ta tegelikult on omaks saanud.
"kantud", mitte "kaetud", muidugi.
Teise muresse liiga sügavale minek juhtub mõnikord ikka. Minul viimati Valgeseelikuga. Loomulikult pole tema probleem võrreldav MJ omaga. Aga ikkagi. Küsimus on ju selles, et see on teise elu ja liiga palju selle enda omaks võtmine muutub probleemiks endale.
Katsume siin balansseerida sellel piiril, kuidas on õige ja hea.
jah, eks mul see vana laip kapis nende puuetega inimestega ja lisaks parima noore sõbranna vabatahtlik siit ilmast minek (teen ilmselt kinnise blogi, sest tahan seda viie aasta tagust valu nii väga teiega jagada) sellepärast see MJ kartuski
väga armas ja avameelne
ütleb nii nagu mõtleb
see ongi vist blogimise võlu ja valu?
mulle igatahes meeldib
(hakkasin Sind ja tegelikult juba Delfist lugema - mul üks sõber vanasti blogis seal)
:)
(grammatiliselt üritan olla korrektne, aga poliitiliselt ebakorrektne)
aitäh sõbrad, mulle ikka see tagastatud side väga oluline, seepärast ei kirjuta üksi sahtlisse vaid ikka blogisse. ühel hommikul avastasin, et poeg 1 kodukas ka blog tr-s. nii vähe tunnengi oma last, ta ütles, et see nii juba väga ammu:)
Postita kommentaar