Pea vastu veel need mõnikümmend talve

Andis ikka otsida. Sõber Päevalill saatis mulle lause lendu ja mina võtsin sabast kinni. Siin ta on. Venna kingitus koduriiulilt. 

Jüri Üdi ja Juhan Viiding - Kogutud luuletused-  /354/

Mulle on öeldud:

Tee värsse; mis see sinu asi on,

 mismoodi masin määrib oma kruvi, 

mismoodi masin oma mutrit toidab.

Kas tõesti inimene on su ainus huvi 

ja vabadus see ainus leek, mis loidab?

On ju veel tähtsam: õrnad abažuurid 

ja virvatuled, kamin, uksekell.

Kas nõrgameelsus, elu, mida uurid, 

on tõesti väärt, et olla südamel?

Kui ilmub leht, saab teada, kes sa olid, 

pea vastu veel need mõnikümmend talve.

Pea vastu veel need mõnikümmend talve!

Kui ilmub leht, me loeme, kes sa olid.

Pea vastu veel need mõnikümmend talve

ja hinge riismed välja sureta.

Ja kui sa viimast korda ära kolid,

siis sinu ainsa, eluaegse palve

me unustame, ole mureta.

Aeg ehk jaanuar

 Ehh, võtsin fotoka tegemised kokku alates 2010

2010 jaanuar. Meie mets

2011 jaanuar

koduümbrus

2012 tee Väiksesse Maarjasse

2013

 

2014

2015

2016 

 

...

2017

...jaanuarist pole õuepilte, niisiis veebruar

2018

2019

uskumatu, jaanuarist pilte pole

202o

uskumatu, jaanuarist pilte pole

Uskumatu...

No mis elu see on? Absoluutselt

 

Lükkan nagu lumelabidaga üht päeva teise järel õhtusse. 

Liisa Pakosta jagas ühel terevisioonihommikul tarkust, mille eest oleksin teda tahtnud sussiga visata. Praegune 70 on uus 48. Oleks siis veel, et 50. Võib olla tõesti, a vähemalt maapiirkonnas on 70-ne selgelt 70-ne. Ma ei taha! Kui peaksin praeguses vanuses töötama veel 15 aastat, et pension terendaks. Tahan olla täpselt selles vanuses, sest kuhu ma need elatud aastat vähendan.  

Käisin hea juhuse tahtel Paide Kultuurikojas meeleolukal muusikalikontserdil. Publikuks valdavalt naisinimesed ja valdavalt just teatud vanusest teatud vanuseni. Kuulekalt kandsime maske ja püüdsime vaheajal head ja paremat manustada meie aja "teater algab puhvetist" kohaselt. 

Elu koolis pole enam endine. Üldine märksõna on hirm ja kahtlustamine. Või minnalaskmine, mis veel kõige hullem.

Tasuta huviharidus bussijaamas jätkub endise hooga, oleneb turvamehest. Ja muidugi neli dimensiooni.

Vanaema, sa ju lausa värised. Kallistasin kolme ilmselt liiga kõvasti. Pea kaks kuud lahuselu päädis sellega, et mu korras kodust kadusid riiulitelt kõik SUUREMAD hõbe - ja ersatsehted (mina olin politsei, sest kõik kolm tahtsid pätid olla) Esmaspäeval tolmutades leidsin kolm seljakotti "pättide" kraamiga. Isegi arvutihiire olid nad osanud piistu panna. Kas küünlaid põletame? Kas sa ikka palveid loed??? Kas Ruunimängu mängime? Ja kas me järgmisel pühapäeval näeme ja sauna teeme?

Emaga lahendame ristsõnu ja vaatame poliitikat. Seda jälgides igav ei hakka.