On nagu on

Ei mingit lubaduste täitmist. Seesmine segadus segab blogi kirjutamast.Ööseti, kui mõtted koos täiskuuga aknast sisse vaatavad juurdlen selle üle kas üldse tahan, et keegi tulevikus minu mõtetes ja tegudes sorib? Päeviti, kui ümbritsev kaine ja kaalutlev, siis tegutsen harjunud rada pidi. Hommikuti tavaliselt loen. Tänu kohalikule raamatukogule on viimane saak järgmine:
Õnnepalu "Mandala"
Andrus Kasemaa "Leskede kadunud maailm"
Rein Raud "Rekonstruktsioon" veel pooleli
Kaks esimest ostaksin endale, et teatud kohti alla joonida. Olen Soodoma teguviisi, raamatuid joonida, heaks kiitnud. Kas just markeriga, seda ilmselt mitte, aga pliiatsiga küll. Minu raamat - ise tean, mis teen.
Lesed võiksid mul olla piltide pärast. Nii head fotod!
Ühesõnaga  - varahommikuti ma loen. Siis teen kohvi ja arvutisse. Vaatan, mis uudist. Teen FB lahti. Täna tabas mind kerge paanika. Maavanem kutsus sõbraks. Nüüd uurin, et kes seda tema eest öösel tegi. Nojah, öösel sõbraks, päeval poliitikasse ja oledki küps.

Kohv joodud, koperdan  korteris. Pealiskaudselt. Pühin tolmu. Peamiselt vaatan aknast õue. Ja mõtlen, et homme on hoopis parem päev koristamiseks. Alati.
Aa, astun kaalule. Mitte igal hommikul. Kui eelmine oli söögi ja joogipäev, siis tuju rikkuma ei hakka. Kaalun siis, kui sisetunne ütleb, et mida vähem, seda paremini. Harva ütleb.
Kella kümne ajal võiks midagi süüa. Teleka ees, siis saab kaks halba ühe hoobiga. Vaatan seda, kuidas tuju on. Kuna kasutan salvestusi, siis saan valida. Näiteks Jüri Üdi klubi ja Osooni ajal on hea triikida. Midsomeri mõrvade ajal aga süüa.

Siis tuleb telefoniaeg. Vahest tund, vahest pool, vahest mitte üldse. Oleneb. Kes kodus.
Ja ongi lõunane bussiaeg. Pakin  kotti trikoo ja saunaliina, kontrollin kas kaasas rahakott, telefon, töövõtmed, koduvõtmed, Aqva kuukaart ja minek. Päiksepaisteliste ilmadega on Aqvas hea, õues ujudes pardiislik. Ega ma tegelikult ei uju. Ma seisan lihtsalt vee peal, liigutan käsi ja jalgu ning tunnen sellest mõnu.
Koledate ilmadega on samuti hea. Saunasoe. Soolasaunasoe, aurusaunasoe, muidusaunasoe. Ega ma iga päev jaksa. Vahest tuleb muid argitegemisi teha. Näiteks kaltsukaid kammida. Neid jääb üha vähemaks. Kaubanduses hulkuda ma ei armasta. Kui, siis raamatupoes. Seal pole nii palju koledaid asju, kui mõnes muus poes. Üldse jääb ilusaid asju üha vähemaks. Kui avatakse uus näitus, siis vaatan üle. Vahest mitu korda.

Järgneb sundaeg. See on aeg, mil tuleb tööl olla. Pool aega - pool kohta. Tööl käia oleks hea. Kui poleks üht jama - kui poleks sel ajal vaja tööd teha. Siis saaks rõõmsate inimestega jutelda ja kasvõi lihtsalt teretada. Aga see töö...nujah, selle eest saab ju raha. Nii kenasti olen korraldanud, et selle, mis saab, saab ära tarbida. Naiselikult. Näputäis teatrit, kino, juuksurit, süüa-juua. Suitsu ma ei tee, veini ja õlut joon. Tean, mida söön ja seda head ostangi. Õhtul. Kavalalt. Viimasel tunnil.
Bussiga saan koju kaheksaks. Siis olen väsinud. Ja näljane. Söön, joon ja kui veab, siis vaatan telekat. Seda on meil kahepeale üks. Maitse ei ole. Kui ei vea, siis lähen arvutisse. Vahest uurin mõne loo ja kirjutan mõne asja. Tavaliselt olen väsinud ja vana.
Ja lähen voodisse. Õhtuti tavaliselt loen. Tänu kohalikule raamatukogule. Välismaist ajaviitekirjandust, krimkasid ja naisteajakirju. Loen ennast magama.

Öösel, kui uni ära, siis ma muretsen. Kõikide pärast. Mis siis, et sellest kasu pole. Ja otsin "muretsemise" asemel muud sõna. Kui leian, siis ütlen.

Nädala lõppusid ma armastan. Siis olen kõikidele pakkumistele avatud. Nii pere, kui brannede jaoks.

Mõnda kasulikku olen veel teinud. Iseenda jaoks. Näiteks käisin vaatamas Rakvere Teatri etendust "Jane Eyre". Pikk ja huvitav oli. Või vastupidi - huvitav ja pikk oleks õigem öelda. Köitev.

Töökohas pidasin aastapäeval loengu pärandkultuurist ja korraldasin mõistatamismängu Eestimaa huvitavatest paikadest. Tunti küll. Pojad näitasid kuidas slaidivärki teha. Ega mul korraga meelde jäänud, aga abiks ikka.

Ajaga tuleb ju areneda.

Haldusjaotus

Arutlesime brannega, et kas Otepää on Põlvamaal või mitte.....

Sellepärast tipin siia tükikese ajalugu, rohkem ikka endale meelespidamiseks. Et kuidas selle haldusjaotusega meil on.

MUINASAEG kuni 1227
väiksem haldusüksus oli küla, mis tähendas vähemalt kolme peret
Taani Hindamisraamatu järgi Põhja Eestis 530 küla
Külad liitusid kihelkondadeks, mida on kindlalt teada 45
Kihelkonnad ühinesid maakondadeks, mida oli vähemalt 8

KESKAEG (1227-1558)
Halduslikku tähendust maakondadel enam polnud, maa jagati võõrvõimude vahel uutel alustel
Näiteks Virumaa kuulus rohkem kui sada aastat Taani kuningale, al. 1346 Põhja Saksa ordule (ordulinnused Toolse, Rakvere, Narva)
Kihelkonnast sai maakiriku tegevuspiirkond, keskuseks kirik (u. sadakond Eestimaal)

ROOTSI AEG (1561-1710)
Põhja - Eesti Rootsi võimu alla 1561, Lõuna-Eesti 1629, Saaremaa 1645
Kaks kubermangu: Eestimaa (keskus Tallinn), Liivimaa (Riia) Kubermangud säilisid kuni 1917
Eestimaa jagunes neljaks maakonnaks: Virumaa, Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa
Liivimaa kolmeks: Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa

VENE AEG (1710-1918)
Kaks kubermangu: Eestimaa, Liivimaa. Võim oli Baltisaksa aadli ehk rüütelkondade käes
1783 loodi Katariina II poolt 2 uut maakonda: Viljandimaa, Võrumaa
Nüüdsest 9 maakonda ehk kreisi.
Maakonnad omakorda koosnesid kihelkondadest
19.saj. algul tekkivad kihelkondade sees vallad - talurahva territoriaalsed omavalitsusüksused
Vallapiir kattus mõisapiiriga (1000 mõisa : 1000 valda)
1866 seati sisse tänane valla võimukorraldus: volikogu-vallavalitsus.vallavanem
1890 viidi läbi suur valdade ühendamine 1000.st vallast jäi 365 suuremat
Kihelkonnad hakkasid oma tähtsust kaotama, likvideeriti 1925

EESTI VABARIIK (1918-1940)
Jagunes 11 maakonnaks (1920 loodi Valgamaa ja Petserimaa)
Oli maavolikogu ja maavanem
1938 aastal vähendati valdade arvu 248-ni

NÕUKOGUDE AEG (1940-1991)
1945 vallad olid algul alles, loodi külanõukogud
igas külanõukogus 1000 elanikku, kokku 637 külanõukogu
1950.a. kaotati maakonnad, asemele loodi 39 maarajooni, kaotati vallad jäi 641 külanõukogu
1954.a. jäi alles 320 külanõukogu
1977 ENSV-s kustutati pooled Eesti külad: u. 7000.st jäi ametlikult alles 3400

EESTI VABARIIK (1991-
15 maakonda (Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa)
194 valda
33 linna millest 13 vallasisesed


Milleks mulle seda vaja on?
Kui tahad tegeleda genealoogiaga ehk sugupuude uurimisega, siis on haldusjaotus väga tähtis, et leida sünni-surma, abielu jm. dokumente.

Virust Võrusse II

Arvut vajab puhastamist, nentis Po 4. Ega sellepärast midagi ei muutunud.
Lisaks ajast, mil Elion mingeid katseid tegema hakkas on mu Blogimaal rikkeid tihedamalt, kui varem.
Sellepärast  viibis Võrumaa lugu ja järjekorras on juba teised. Probleeme on just piltide laadimisel.


Aga nüüd veel oma vana -aastalõpu VÕRUMAA rännust ja muljetest.

Talveõhtu Võru oli vaiksemast vaiksem. Külmale vaatamata tegime treti Roosisaarele.

Võru linna ajalugu pajatab muistsest Kirumpää linnusest. Tegelik linna algus võiks olla 1724.a. kui Katariina II korraldusel moodustati Tartu tagaotsast uus maakond - Võrumaa ja uue, rajatava linna asukohaks Võru mõis. Nii oligi Võru sündinud. 

1940 elas Võrus üle 6000 inimese. Praeguste linnakodanike arv küünib 14 000-ni.

Tähtis osa oli 1889 a. valminud raudteel, mida mööda sai Riiga ja Pihkvasse. Nüüdne jaama ümbrus mattus lumme, isegi pilti ei olnud kusagilt teha. Võru suvemagnet on ilmselgelt Tamula ja Kubija järv.

Aga praegu oli talv mis talv

Olin ööbimiskoha valikul kümnesse tabanud. Mõnus Helini Apartement, mille valisin lihtsalt nime poolest, paiknes peatänaval. Ennast sisse seadnud otsustasin veel väikse jalutuskäigu teha ja akendesse piiluda. Kell oli seitse, kohvikud suletud ja pubisse ei tõmmanud. Nii jäi üle lähedalasuvast Maxima poest õhtusöök kombineerida. Kodulinnas ma selle poe klient ei ole, lihtsalt koduteega ei haaku. Seda meeldivamalt tabas mind hilise kliendi rõõm: sain lausa gurmaanlust maitsta ja igasugu hõrgutisi pea olematu raha eest. 

Nii tegingi 23 detsembri õhtu enda jaoks ainulaadseks: arvuti ja mõnusa joogi-söögiga absoluutselt tundmatus linnas.

Ja need kõik ruumid olid selleks õhtuks minu päralt!

Hommik saabus ohu märkidega ja tuisuga. Sellepärast tuli süda kõvaks teha ja plaanitud sõidud ümbruskonda ära jätta. 

Teel pidime nentima, et saime veel õigel ajal plehku. Tuisk üha suurenes ja nähtavus halvenes. Sellele vaatamata olime kolme tunniga Võrust Virusse ja kodus. 

Jõululaupäev hakkaski paistma. 

Tänu sõbrannale olin saanud suurepärase elamuse. 

Kohtumiseni suvel, Võrumaa!