reede, 7. veebruar 2025

Nokin terakesi

 




Mitte ei viitsi läpakat ema juurde tassida, seal internet aeglane. Sellepärast oli jaanuaris endale lubatu asemel ainult1 postitus. 

Ühesõnaga olin möödunud kuul kodus ainult kaheksa päeva ja osa sellest kulus välispidisele kultuurile ja osa filmide järelvaatamisele. Ah, üks vanade sõprade istung oli ka.

Kõikse huvitavam ja uus koosolemine mis võttis ühest VM (väikese maarja) laupäevast pea 10 tundi andis nime "Luhvtikustide kokkusaamine". Idee super, osalised vanad ja uued kohaliku kunstiringi liikmed, kübake Rakverest ka. kahjuks reetis Muuga nn. kunstimõisa omanik ja ei ilmunud esitlusega kohale. Tuli siis uusi jutusõpru leida selleks ajaks ja muidugi pilte vaadata. Huvitavaks läks, kui jgrupp harrastajaid (u.20 hakkas juhendamisel söejoonistusi proovima. Mina muidugi mitte. Vaatlejaid peab ka olema. Mõte oli selles, et pisipudin (kasvõi kohviuba) valiti välja ja suurendati u.20 korda paberile. Luubiga. tuli uurida. Jummala lahe. teise töötoana sündis bikiinides akt. Modell oli...aga nagu ütles perenaine siis ega soovijaid eriti polnud. See ei olnud enam nii huvitav. Sain hoopis sõbraks Naisega kelle nimi Väike-Maarja kultuur.See oli hariv, mänguline ja märgiline. Olen lausa õnnelik! Hiljem sunniti mind laua taha ja algas teraapiline isetegemine. Sõdisin, mis ma sõdisin, aga enda isikliku motivatsiooniraamatu pusisin valmis. Mõned leheküljed:




Selline tore mänguasi ainult terviseajakirja kasutades :) Vaba ruumi on veel.
Seda tegevust nimetati kunstiteraapia. Läbi viis diplomeeritud terapeut. kaunis, noor inimene.
Õhtul näidati kino ka. Kunstiringi juhendajal kunstnikunimeka Suakass oli enda kogust musta huumori film Pablo Picassost. Rootslaste tehtud. Sobitus tusameelsesse talve.

Väikeses maarjakeses tehakse nüüd (näidatakse) kinu ka. Uus projektor, seltsimaja mõnusad toolid ja ühe raha eest saab lisaks teed ja küpsist. nagu kodune filmiõhtu. Film ise oli "Aurora". kel vähegi vaba aega kulutage see kaks tundi. Ainuke viga, et pärast seda tahtsin kedagi kallistada. seda kedagit ei olnud.

Raamatupäevaks oli VM kogu vanadesse uutesse ruumidess kolinud. Õnnitleti ja õnnitleti, uus Kultuur laulis regivärsi, mis oli uus tuul kohalikku kultuuri. Kohale oli meelitatud Birk Rohelend. Olin tema peaaegu unustanud ja nüüd tuletasin jälle meelde. Vahvalt räägib see noor inimene. Hiljem toimus veel üks etteaste, kus räägiti väga vandest kooliraamatutest. Ei jooksnud mööda külge maha kuigi järele jäi meid käputäis. juba sellepärast läksin grupikollaaži teostama. kas lõikamine ja ja kleepimine saab selle aasta märksõnaks.

Siin olen kunsti ees. Äge eks! Kohaliku helimehe looming


Kreisilinna raamatukogu lähenes raamatuaastale õrnalt, luule ja muusikaõhtuga "Kirjad ja unenäod". Tõnu Õnnepalu luulepäevikut "Kevad, suvi ja..." sirvis Tiina Mälberg. Minu vaieldamatu lemmik Rakvere Teatris. Just Õnnepalu blogi "Esna aeg" andis aluse minu blogistamisele. Esna kabelis olen majabrannega käinud lausa kaks korda. Oh, see oli hea. Klaveripalad aitasid mõttepause kanda. Hiljem tegime Päevalillega kiirkohvid. Mulle meeldib ilusas kohas kohvi juua. Pildid kõik seintel ja õue näeb aknast ka. Nagu linnas kohe!

ah, et miks ma niipalju rabelen??? Katsuge ise olla ööpäevaringselt võimuka Lõviemaga. Mina katsun, seega edukalt, aga iial ei või teada millal kuskilt kärisema hakkab. Küll ma ei kannata kui mind käsutatakse. 

Sellepärast põgenesin eile (mis küll juba veebruar) järjekordselt kreisilinna raamatukokku kaunist muusikat nautima. Kohaliku muusikakooli kolmest naisest koosnev kooslus (klaver, viiul, tšello)  seekord jäi kohvik ära. Päevalill sirutab juba lennukis jalgu ja unistab Tenerife le jõudmisest.  Tšello mängis AK ärasaatmisel 10 aastat tagasi.Täna oleks AK saanud 68.Vot sedamoodi.

Vabandan vigade pärast, varsti viskan vajalikud asjad kotti ja jälle V-Mi. Hirm on, nädala lõpp tulemas ja oleme ju kõik ära hirmutatud. Mida teha emaga kui tõesti elektriküte kaob pikaks ajaks?