tag:blogger.com,1999:blog-1002712134384082019.post7679498442427993920..comments2024-01-14T17:43:57.321+02:00Comments on Emmeliina blogi: Emme, millist hauda sina tahad?Emmeliinahttp://www.blogger.com/profile/16215488997439487442noreply@blogger.comBlogger5125tag:blogger.com,1999:blog-1002712134384082019.post-90734279644076637582008-07-04T23:54:00.000+03:002008-07-04T23:54:00.000+03:00pidin praegu gruusia veini pokaali naerust ümber l...pidin praegu gruusia veini pokaali naerust ümber lükkama. mutt /vbn.) naine metsast joob üksi, uitab mööda blogindust ja komistas naljale. tsiteerin otseelust blogi: ja teie räägite, et pensionäridel pole vaba aja veetmise kohti? üks pensionär teisele: "Kui elu ja tervist on, siis surnuaial näeme." /loodame, et autori kaitse mind enne homset ei avasta. vihjasin (vbn.) viitasin korralikult algallikale/Emmeliinahttps://www.blogger.com/profile/16215488997439487442noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1002712134384082019.post-21797283348079731592008-07-03T23:18:00.000+03:002008-07-03T23:18:00.000+03:00tänud, Marika, et oma mälestusi minuga jagasid. ki...tänud, Marika, et oma mälestusi minuga jagasid. kirjutasin juba kuskil, et blogindus on suurepärane just sellepärast, et üks ütleb ja teine mõtleb ja vastupidi.Emmeliinahttps://www.blogger.com/profile/16215488997439487442noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1002712134384082019.post-59898634363179216212008-07-03T22:33:00.000+03:002008-07-03T22:33:00.000+03:00See surnuaia-tunne on vist ikka lapsepõlvest pärit...See surnuaia-tunne on vist ikka lapsepõlvest pärit? Oli meilgi tavaks, kui vanaema veel elas, käia Uhtjärve kõrgel kaldal asuval kalmistul. Ikka esmajärjekorras vanaisa haual ja siis ka eelmiste põlvede sugulaste kalmudel. Vanaisa oli vanaemast hulga vanem, mina teda ei mäleta, olin kahekuune, kui ta suri. Aga seiklusrikas elu oli temalgi. No ja haudade ülesleidmisega oli mulgi sama teema - vanaisa ja tema vanemate platsid leidsin hiljem omapäi hoobilt üles, aga vanaema vanemate leidmisega oli tüki maad rohkem tegu. Lapsena üksipäini kalmistul ringi uidata armastasin ka - kiigata kabelisse (mis nüüd on kenasti restaureeritud ja plekkpärgi ma ei mäleta), tiirutada sakste hauakivide vahel ja mõelda kõigile neile elatud eludele. (Lapse fantaasia vist, aga see tunne on kõigest hoolimata ikka veel alles)<BR/>Aga sellist küsimust pole mulle keegi veel esitanud. Ja oma vanematelt pole ka küsinud. Aga ma arvan, et need, kes pärast meid jäävad, teavad juba vastuseid. :)Marikahttps://www.blogger.com/profile/17042458647289141751noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1002712134384082019.post-20560180060512241572008-07-03T17:17:00.000+03:002008-07-03T17:17:00.000+03:00sellepärast, et poleks hilja, ma endale platsi val...sellepärast, et poleks hilja, ma endale platsi valisingi. kuna abikaasa pole surnuaias käia ja tema lapsepõlves seda traditsiooni üldse polnud, ta isegi ei teadnud kuhu ta vanavanemad maetud on, (otsisime need hauad siiski Sindist ja Karksist üles alles ülemöödunud aastal minu algatusel)siis ma ei tea, kas meid surm üldse ühele platsile paneb. võib olla tahab tema hoopis tuhastamist. <BR/>mineviku meelevalda andsin ennast juba siis kui hakkasin sugupuid uurima ja elulugusid kirja panema. vahest kasutan Mikk Sarve õpetust ja pöördun küsimustega esivanemate poole vastavalt ilmakaartele saamide järgi. Seal on igal esivanemal teatud koht. olen Taimi Uuesoo sünnikaardi järgi minevikuinimene, sünnipäev mul ka novembris. Ilmselt oled tuleviku või olevikuinimene ja praegune hetk on sulle olulisem? kahjuks pole jõudnud veel su kirjatükki ette võtta, sest jagame pojaga arvutit ja tal on pärast kooli teenitud (irw) puhkus. ka mina olen kolinud oma kodukirikust ja surnuaiast juba veidi liiga kaugele, 50 km pole küll Eestimaal mingi vahemaa, aga siiski. jutt sai hüplik, aga noh..Emmeliinahttps://www.blogger.com/profile/16215488997439487442noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1002712134384082019.post-73896030828461936312008-07-03T16:04:00.000+03:002008-07-03T16:04:00.000+03:00Seda küsimust tuleb tegelikult küsida, mis siis et...Seda küsimust tuleb tegelikult küsida, mis siis et tundub, et vara veel. Kunagi ei tea, millal hilja on. <BR/>Mina suhtun surnuaedadesse pisut teistmoodi. Ma käin seal ja mõtisklen samamoodi, aga teen seda harva. Praegu on need minu elupaigast kaugel, aga ka siis, kui lähemal olin, ei meeldinud mulle see eriti. Mul on nagu mingi sisemine tõrge selle suhtes. Võib-olla ma ei taha ennast nende meelevalda anda, et nad minu elu liiga palju mõjutama tuleksid, ei tea. Ma olen kohanud palju inimesi, kes käivad surnuaedadel ja tunnevad sidet oma eelmiste põlvedega. Ei tea, miks minuga teisiti on.Biankahttps://www.blogger.com/profile/16200883107854955366noreply@blogger.com